Vikipeedia

Nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 715 muudatust
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
P Parandasin keeleliselt teatuid kohti.
4. rida:
Ehituses ja mõõdistamisel kasutatavat nivelleerimise standardmeetodit nimetatakse trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.<ref name=":2" /> Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi (arvestades instrumendi ja viseerimistähise kõrgust). <ref name=":0">E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. [https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3260/Erki_Runtal_2017BA_GM_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE"]. Vaadatud: 23.02.2021.</ref> Vahemaad mõõdetakse kas otse või arvutatakse geodeetilise mõõdistamistulemuste järgi. Trigonomeetrilise nivelleerimise tegemiseks on vajalik [[tahhümeeter]] ja prisma.
Trigonomeetrilist nivelleerimist saab teha '''kahel''' '''järgmisel''' '''viisil''':
 
1) '''keskelt nivelleerimine;'''
10. rida:
2) '''otsast nivelleerimine.'''
 
''Esimest''Keskelt mõõdistamisviisinivelleerimist kasutatakse peamiselt siis, kui mõõtmised toimuvadmõõdetakse reljeefsel maastikul ning kahe punkti vahe eipeab tohiolema ületadaväiksem kui 200 mmeetrit. Prismad asuvad kohas, mille kõrgust tahetakse mõõta. Tahhümeeter asub kahe punkti keskel. Punktid jagatakse tagasi- ja edasivaateks. Edasivaate kõrgus leitakse järgneva valemi abil: <math>H_E=H_T+e_T-h_T+h_E+e_E+{{S_E}^2-{S_T}^2 \over 2R}
 
</math>
17. rida:
 
 
 
''Teise''Otsast nivelleerimise puhul pannakse tahhümeeter kindelpunktile, mille kõrgus on teada ja prisma asub edasivaatepunktil. Edasivaatepunkti kõrgus arvutatakse järgneva valemi järgi: <math>H_B=H_A+HI\pm L\times sin\emptyset-HR
 
</math>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nivelleerimine"