Redaktsioon: 5. mai 2021, kell 10:01 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 307 muudatust →‎Ajaloost ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. mai 2021, kell 10:03 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 307 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
29. rida: See ei ole kaldumine ega modulatsioon. Mingeid dissonantse ei pruugi üldse olla. Üks selle 1960. aastate uue paradigma tunnusjoon on muu hulgas just konsonantsete, lihtsate kolmkõlade rohkus, erinevalt tolleaegses [[džässmuusika]]s kriiskavatest noon- ja undeetsimakordidest. Aga pole ka erilisi funktsionaalseid pingeid. [[Dominant]] või isegi [[dominantseptakord]] ei nõua lahenemist [[toonika]]sse. Sellises ambivalentses tonaalsuses võib ta hoopis ise olla toonika rollis. Sisuliselt võib igale kooskõlale järgneda mistahes teine kooskõla, ilma et selles midagi väga ebatavalist oleks.<ref>Tõnn Sarv. Popmuusika. Teoreetilise analüüsi katse. – Teater. Muusika. Kino nr 1, 2014.[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:245194]</ref> ~~== Alamstiile ==~~ Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks ''[[rock'n'roll]]'', instrumentaalne rokk (''[[surf rock]]''), ''teenaged pop'', [[Rhythm and blues\|''Rhythm and Blues'']] (k.a. ''doo wop)'', ''exotica'' ja [[bossanoova]], [[Biitmuusika\|''beat''-''pop'']] (''Merseybeat'' jt), [[Psühhedeelia\|psühhedeelne]] popmuusika, [[bluus]], ''northern'' [[Soul\|''soul'']], ''go-go'' (''shake dance'' ja ''[[funk]]''), ''country-rock'', [[Folkrokk\|''folkrock'']], [[poprokk]], [[Ska\|skaa]], ''bluebeat'' ja ''[[reggae]]'', ''fruit-gum-pop'', ''glamrock'', [[elektropopp]], [[sündipopp]], [[diskomuusika]], ''indie-pop'', [[etnopopp]], [[religioosne popp]], ''[[J-pop]]'' jt. Osa alamstiilidest saavutasid laia leviku (näiteks ''[[rock'n'roll]]'' 1950ndatel, [[biitmuusika]] 1960ndate alguses, ''[[reggae]]'' 1960ndate lõpul, [[disko]] 1970ndatel), teiste levik jäi piiratumaks kas ajaliselt või ruumiliselt või mõlemas. == Tuntumaid esindajaid ==

Popmuusika: erinevus redaktsioonide vahel