Popmuusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Täiend. |
||
2. rida:
'''Popmuusika''' (tuletis väljendist ''[[populaarne muusika]]'') on peamiselt ärilisel eesmärgil esitatav ja salvestatud [[muusika]]. Tavaliselt loetakse popmuusikaks suhteliselt lühikesi (nn. kolmeminutilisi) ja lihtsaid laule või instrumentaalmuusikat, milles on kasutatud tehnilisi ja kõlalisi uuendusi. Sageli kasutatakse neid selleks, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult [[levimuusika]] stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt ''[[rock'n'roll]]''<nowiki>'</nowiki>i ja sellele järgnenud [[Rokkmuusika|rokistiilidega]].
Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga [[Suurbritannia]]st, kus sellega kirjeldati ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna ''pop'' tähendab [[inglise keel]]es aga ka ootamatut esilekargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist ([[tvist]] jt 1960. aastate alguse tantsustiilid).
"Popmuusika" võib olla mõistetud avaramas tähenduses, hõlmates muusikastiile, mis arenesid välja ''[[rockabilly]]''’st, [[bluus]]ist, [[rockmuusika]]st, kuni ''[[hiphop]]''i, ''[[techno]]'', ''[[trance]]''’i või ''[[house]]''’ini jne. [[Michael Jackson]]i tiitel ''King of Pop'' viitab aga popmuusikale kitsamas tähenduses, ühele muusikastiilide rühmale popmuusika kui laiema nähtuse sees ja tähistab kitsamat, pehmemat, mahedamat, rahvahulkadele enim meeldivat osa. Inglise keeles tehakse neil vahet — ''pop music'' tähistab seda kitsamat osa; ''popular music'' viitab aga laiemale mõistele, kuhu kuuluvad ka kõikvõimalikud indie, proge ja mittekommertslikud eksperimentaalsed suunad, mille kohta mõnikord öeldakse ka ''pop-rock''.
== Ajaloost ==
Popmuusika algusajaks võib lugeda teise maailmasõja järgset perioodi, kui orkestrite laulusolistid hakkasid iseseisvamalt tegutsema. Muutusi kerges muusikas oli märgata ka varem. Näideteks võiksid olla [[Bing Crosby]] ja [[Frank Sinatra]].
21. rida ⟶ 24. rida:
Popmuusika ei jäänud puutumata ka ''[[Punk rock|punk-rock]]''<nowiki/>'ist.
Popmuusikasse jõudsid ka [[
== Iseloomustus ==
Tüüpiline popmuusika[[teos]] on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on [[salm]]ide ja [[refrään]]i vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on [[meloodia]], meeldejäävad muusikalised [[Fraas (muusika)|fraas]]id ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.▼
Popmuusikat iseloomustab kõigepealt ''off-beat'' — kvadraatsetes [[taktimõõt]]udes teise ja neljanda löögi eriline markeerimine. See tähendab, et neid niinimetatud rõhutuid lööke markeeritakse erinevate instrumentide või instrumentide rühmade poolt. Pearõhk esimesel löögil jääb selgesti oma kohale alles ja nõnda pole tegemist [[Sünkoop|sünkopeerimisega]], vaid pigem [[polürütmia]]ga, kus erinevad pillirühmad markeerivad [[meetrum]]it erinevate mustrite järgi.
Seesugused rütmiskeemid pärinevad tegelikult Aafrika hõimude rahvamuusikast, kust nad Jamaica ''[[ska]]'' kaudu jõudsid ''rocksteady'' ja ''[[reggae]]'' muusikasse. Vahetu mõjuga oli Nigeeria muusiku Babatunde Olatunji albumi „Drums of Passion“ ilmumine 1960. aastal, mis püsis kaks aastat edetabelites ning levis viies miljonis eksemplaris, lastes nigeeria rahvamuusika polürütmial mõjutada otseselt tolleaegset popmuusikat. ''Off-beat'' on vaid üks [[polürütmia]] ilminguid.
[[Musikoloogia|Musikoloogid]] peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid: ▼
Laiemalt ja üldisemalt läks see [[levimuusika]]sse 1960. aastatel, eristudes sellega tolleaegsest estraadimuusikast ning olles siiani iseloomulikuks veelahkme tekitajaks „levi-“ ja „süvamuusika“ vahel.
Teine ja võibolla hoopis olulisem muutus tuli 1960. aastate muusikasse [[funktsioon (muusika)|funktsionaalse]] [[Harmoonia (muusika)|harmoonia]] alal. [[Klassitsism]] kasutas valdavalt [[kvart|kvardi]]-[[kvint|kvindi]] suhteid ning [[romantism]]iajal läksid moodi [[terts]]i suhted. Aga 1960. aastate popmuusikas hakati laialdaselt kasutama hoopis [[Sekund (muusika)|sekundi]] kaugusel olevate akordide järgnevusi, astmelt astmele liikumisi. Ka selles polnud midagi uut, näiteks laskuv tetrahord, üks rockmuusikas sageli kasutatavaid järgnevusi, oli hispaania rahvamuusikas ammu tuntud kui „andaluusia kadents“. Oluline on aga hoopis see, et nende kõrvuti asuvate astmete ja neilt ehitatud kolmkõlade kasutamisega kujuneb välja omapärane polüfunktsionaalsus või polüvalentsus. Ei pruugi enam osutuda võimalikuks määrata ühe või teise kooskõla kohta [[Harmoonia (muusika)|harmoonilis]]-[[funktsioon (muusika)|funktsionaalses]] süsteemis, sest juba [[tonaalsus]] ise on ambivalentne. Üks ja seesama kooskõla võib olla samal ajal mitmes funktsioonis, sõltuvalt sellest, millisesse [[helistik]]ku teda arvata.
Nii näiteks võib todasama laskuvat tetrahordi (näiteks Am - G - F - E) mõista kui järgnevust [[toonika]]lt [[dominant|dominandile]]: i - VII - VI - V, aga ka kui järgnevust [[subdominant|subdominandilt]] [[toonika]]le: iv – ♭III – ♭II – I.
See ei ole kaldumine ega modulatsioon. Mingeid dissonantse ei pruugi üldse olla. Üks selle 1960. aastate uue paradigma tunnusjoon on muu hulgas just konsonantsete, lihtsate kolmkõlade rohkus, erinevalt tolleaegses [[džässmuusika]]s kriiskavatest noon- ja undeetsimakordidest. Aga pole ka erilisi funktsionaalseid pingeid. [[Dominant]] või isegi [[dominantseptakord]] ei nõua lahenemist [[toonika]]sse. Sellises ambivalentses tonaalsuses võib ta hoopis ise olla toonika rollis. Sisuliselt võib igale kooskõlale järgneda mistahes teine kooskõla, ilma et selles midagi väga ebatavalist oleks.<ref>Tõnn Sarv. Popmuusika. Teoreetilise analüüsi katse. – Teater.Muusika.Kino nr 1, 2014. [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:245194]</ref>
▲Tüüpiline popmuusika[[teos]] on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on [[salm]]ide ja [[refrään]]i vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on [[meloodia]], meeldejäävad muusikalised [[Fraas (muusika)|fraas]]id ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis
▲[[Musikoloogia|Musikoloogid]] peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid:{{lisa viide}}
* püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole;
38. rida ⟶ 50. rida:
* tantsuks sobiv [[rütm (muusika)|rütm]].
[[muusikainstrument|Instrumentidest]] domineerivad popmuusikas ([[Elektrikitarr|elektri]])[[kitarr]], [[basskitarr]], [[löökpillid]] ja (elektroonilised) [[klahvpillid]].
▲[[muusikainstrument|Instrumentidest]] domineerivad popmuusikas ([[Elektrikitarr|elektri]])[[kitarr]], [[basskitarr]], [[löökpillid]] ja (elektroonilised) [[klahvpillid]]. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt) ning peale kitarri ka muid keelpille, tihti küll [[süntesaator]]i abil esitatult.
== Alamstiilid ==
Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks ''[[rock'n'roll]]'', instrumentaalne rokk (''[[surf rock]]''), ''teenaged pop'', [[Rhythm and blues|''Rhythm and Blues'']] (k.a. ''doo wop)'', ''exotica'' ja [[bossanoova]], [[Biitmuusika|''beat''-''pop'']] (''Merseybeat'' jt), [[Psühhedeelia|psühhedeelne]] popmuusika, [[bluus]], ''northern'' [[Soul|''soul'']], ''go-go'' (''shake dance'' ja ''[[funk]]''), ''country-rock'', [[Folkrokk|''folkrock'']], [[poprokk]], [[Ska|skaa]], ''bluebeat'' ja ''[[reggae]]'', ''fruit-gum-pop'', ''glamrock'', [[elektropopp]], [[sündipopp]], [[diskomuusika]], ''indie-pop'', [[etnopopp]], [[religioosne popp]], ''[[J-pop]]'' jt.
48. rida ⟶ 59. rida:
== Regionaalsed stiilid ==
Popmuusika kui algselt Inglismaal ja Põhja-Ameerikas tekkinud muusikastiil levis alguses peamiselt ingliskeelses maailmas, kuid 1950ndate lõpul ka
[[Bossanoova]] on 1950ndate lõpus [[Brasiilia]] popmuusikast alguse saanud ja seejärel kogu maailmas laialt levinud stiilidest.
57. rida ⟶ 69. rida:
== Tuntumad esindajad ==
Laiemalt tuntud popmuusikaansamblite seas on [[The Beatles]], The Searchers, [[The Rolling Stones]], [[Beach Boys|The Beach Boys]], The Platters, The Shirelles, [[Diana Ross and the Supremes]], The Righteous Brothers, The Temptations, The Four Tops, [[The Hollies]], [[The Moody Blues]], [[The Doors]], [[Fleetwood Mac|The Fleetwood Mac]], The Carpenters, The Jackson Five, [[Queen|The Queen]], [[Eagle|The Eagles]], [[ABBA]], [[Coldplay|The Coldplay]] jt.
Laiemalt tuntud üksikesinejate seas on [[Frank Sinatra]], [[Dean Martin]], [[Caterina Valente]], [[Elvis Presley]], [[Pat Boone]], [[Ricky Nelson]], [[Ray Charles]], [[Domenico Modugno]], [[Paul Anka]], [[Cliff Richard]], [[Nana Mouskouri]], Petula Clark, Dalida, Cilla Black, Françoise Hardy, [[Simon and Garfunkel]], Sonny and Cher, [[Tom Jones]], [[Engelbert Humperdinck (laulja)|Engelbert Humperdinck]], Tony Christie, [[Tina Turner]], [[Stevie Wonder]], Linda Ronstadt, [[Julio Iglesias]], [[Elton John]], [[David Bowie]], [[Sting]], [[Michael Jackson]], [[Madonna (laulja)|Madonna]], [[Umberto Tozzi]], [[Bryan Adams]], Ed Sheeran jt.
== Popmuusika Eestis ==▼
▲== Popmuusika Eestis ==
Eesti popmuusika on valdavalt põhinenud teiste maade poplugude tõlgetel. [[Kaver|Kaverite]] osatähtsus Eesti popmuusikas on isegi Eesti Rahvusringhäälingu põhiprogrammi [[Vikerraadio]] eesti muusika valikus 90% lähedal.
| |||