Juugend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
[[Pilt:Eugene Grasset, poster for Grafton Galleries, 1893.jpg|pisi|Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat]]
[[Pilt:Immeuble art nouveau (Riga) (7558514582).jpg|pisi|Fassaadidekoor [[Riia]]s Elizabethi tänav 10B, arhitekt Mihhail Eisenstein]]
'''Juugend''' (saksa ''Jugendstil'', austria ''Secessionsstil'', itaalia ''stile floreale'' või ''lo stiloStile Liberty,'' prantsuse ''art nouveau,'' vene ''стиль модерн'', inglise ''Modern Style'') oli [[Ornament|ornamentaalne]]{{lisa viide}} [[kujutav kunst|kujutava]], [[tarbekunst|tarbe-]] ja [[dekoratiivkunst]]i, [[arhitektuur]]i ja [[sisekujundus]]e [[stiil]], mille kõrgaeg oli aastail [[1890]]–[[1914]]. Seda iseloomustab looduslike (ka [[Eksootilisus|eksootiliste]]) motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine. ning sellesStiilis kasutati nõtkeid ning, painduvalt voolavaid kõverjooni, ning lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. SõnaStiili nimetus ''jugend'' ehk(eesti noorsugukeeles rõhubnoorsugu) saksa keelesrõhutas nooruse õitsvaleõitsvat värskuselevärskust, eraldiseisvuseleeraldiseisvust ja vabaduselevabadust.
 
Mingil määral oli see [[17.- sajand|17.]]–[[18. sajand|18.]] sajandi [[Barokk|baroki]] taassünd ja [[19. sajand|19. sajandi]] [[Uusbarokk|uusbaroki]] täiendus, kuid uuel tasemel – vanu vorme ei kopeeritud. Arhitektuuris kajastub sarnasus barokiga vaid liigendatud pindade kasutamisel, väikeste ruutudega akendesakende ning ovaali ningja ringi motiivi pruukimiseskasutamisel. SamasLisaks hülgas juugend tihti pea täielikult barokile omase sümmeetria.
 
Stiil tärkas [[Suurbritannia]]s, kus [[tööstusrevolutsioon|tööstuslik tootmine]] oli hakanud välja tõrjuma käsitsi valmistamist. See tekitas protesti [[Uusromantikud|uusromantikutes]], kelle arvates oli tööstustoodangu välimus oli ebaesteetiliselt rohmakas, kunstiteadlase [[John Ruskin]]i arvates ka ühiskondlikultühiskonnale kahjulik. Vastukaaluks ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Suurbritannias hakkas levima käsitööharrastus ''[[Arts and Crafts Movement]]'' nime all, kus loodi esemeid, mis olid vabad [[Klassitsism|klassitsismi]] ja [[Eklektitsism|eklektika]] eeskujudest. Üldiselt oli juugendstiil reaktsioon [[BelleViktoriaanlik époqueajastu|''Laviktoriaanliku Belle Époque''ajastu]] küllusaegne reaktsioon viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele salongikunstile, ningstiiliga sellega lõpeblõppes enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] [[Romantism|romantismiperiood]] [[Läänemaailm|õhtumaades]].
 
Uues siduvas stiilis kujundati kõike: [[mööbel|mööblit]], [[tekstiil]]i, [[mood|riietust]], [[klaasikunst|klaasi]], [[keraamika]]t, [[raamat]]uid, [[tapeet]]e, [[ajakiri|ajakirju]], ja [[plakat]]eid. Esemed, mida seni ei oldud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. SamasJuugendstiil olid needoli kallimatekskallimaks isikupärasteksisikupärasemaks alternatiivideksalternatiiviks vabrikutoodetele. Juugend oli stiil, misseega sõltus see moodsa luksuskaupade turu nõuetest, ja tihti Euroopa [[uusrikas]]te maitse-eelistustest.
 
Dekoratsioonis kasutati mitmesuguseid inspiratsiooniallikaid: [[Rokokoo|rokokood]], [[Tšehhid|tšehhi]] rahvakunsti motiive, jaapani puulõikeid, araabia ja mauri dekoratiivseid elemente, bütsantsi mosaiike, romaani ja kelti mustreid, juudi kirjatähti vms. Sajandivahetusel avastati, et õnnestunud plakatid müüvad konkreetset toodet rohkem ideede ja elustiili käsitlemise kaudu. Siit alates muutub naine moodsa tarbijaliku ühiskonna sümboliks.
 
Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele: maalid ja kujud pidid seonduma sisekujundusega. Pildid ei pakkunud ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotusid seinapinnale, nendel kujutatud figuurid olid siluetsed ning kontuurid võtsid osa rütmilisest lineaarsest [[ornament|ornamendist]]. Värvid olid ebatavalised ning arvestasid rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värvinguid. Levinumad teemad peale loodusliku hoovuse olid erootika, patt ja kiusatus.