Tööotsija õigus saada riiklikke toetuseid sihtriigis

Sissejuhatus:

Euroopa Liidus elaval isikul on õigus vabalt valida töö- ja elukohta liikmesriigis. Selleks, et isik saaks seda õigust tõhusalt kasutada, on vajalik tagada talle sotsiaalne kaitse, sh õigus saada töötushüvitist. Isikute võrdse kohtlemise ja vaba liikumise tagamiseks on liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid selleks vajalikul määral koordineeritud. Konkreetsed töötushüvitiste suurused ja nende saamise eeldused on aga liikmesriikides erinevad.

1.Euroopa Liidu õigusraamistik seoses tööotsija hüvitistega

1.1 Isikute vaba liikumise põhimõte ja sellest tulenev sotsiaalkindlustuse koordineerimise kohustus

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikest 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi: ELTL) artikli 20 lõige 2 punktist a tulenev üldine isikute vaba liikumise õigus on kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise kõrval üks neljast Euroopa Liidu põhivabadustest. (vikipeedias artikkel olemas, tuleks hüperlinkida) Töötajate liikumisvabaduse tagamine on sätestatud ELTL artikli 45 lõikes 1.

ELTL artikkel 48 seab Euroopa Parlamendile ja Nõukogule kohustuse võtta töötajate liikumisvabaduse tagamise eesmärgil sotsiaalkindlustuse valdkonnas vastu vajalikke meetmeid. Sotsiaalkindlustuse korraldus on vaba liikumise tagamiseks äärmiselt oluline, kuna selleks, et isik saaks probleemideta ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise kolida, peab talle olema tagatud sotsiaalkaitse (hüperlink), nt õigus saada arstiabi või ka hüvitist töötuse korral. (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/sotsiaalkindlustus-euroopa-liidus) Euroopa kohus on rõhutanud, et ELTL artikkel 48 näeb ette liikmesriikide õigusaktide kooskõlastamise, mitte nende ühtlustamise. Seetõttu ei mõjuta antud säte sisulisi erinevusi erinevate riikide sotsiaalkindlustussüsteemide ja nendega isikutele tagatud õiguste vahel. (eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑551/16) Sellest tulenevalt on erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides hüvitiste maksmine, sh ka töötushüvitiste maksmine ja muud sotsiaalkindlustusteenused korraldatud väga erinevalt, erinevad ka hüvitiste suurused, nende maksmisperioodid ning taotlemise eeldused.

1.2 Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine Euroopa Liidus

Töötajate vaba liikumise ja isikute võrdse kohtlemise ning sotsiaalse kaitse tõhusaks tagamiseks on vajalik erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide teatav kooskõlastamine kindlate eeskirjade alusel. Sellised eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruses nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Määrust nr 883/2004 kohaldatakse muuhulgas õigusaktide suhtes, mis reguleerivad töötushüvitiste maksmist.

Tähtis on silmas pidada, et nimetatud määruse artikkel 11 lõige 1 sätestab reegli, mille kohaselt saab isiku suhtes kohaldada ainult ühe liikmesriigi õigusakte.

Artikkel 11 lõige 3 sätestab, millises olukorras mis liikmesriigi õigusakte kohaldada tuleb. Näiteks Artikkel 11 lg 3 p a järgi kohaldatakse liikmesriigis töötava isiku suhtes selle sama liikmesriigi õigusakte, kuid riigiteenistuja suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kellele allub isiku teenistusse võtnud riigiasutus (punkt b). Juhul, kui isik tegutseb kahes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse tema suhtes elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kui oluline osa tema tegevusest toimub seal. Kui oluline osa tema tegevusest ei toimu elukohajärgses liikmesriigis, siis kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus asub tema tööandja registrisse kantud asu- või tegevuskoht. (artikkel 13 lg 1 p b)

Olukorda, kus töötu isik suundub teise liikmesriiki, reguleerib nimetatud määruse artikkel 64. Artikli 64 lõige 1 kohaselt säilitab täielikult töötu isik, kel on õigus hüvitisele pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel, õiguse rahalistele töötushüvitistele, kui ta läheb teise liikmesriiki tööd otsima ainult konkreetsetel tingimustel. Näiteks peab töötu rahalise töötushüvitise säilitamiseks enne lahkumist olema tööotsijana registreeritud ja kättesaadav pädeva liikmesriigi tööhõivetalitustele vähemalt nelja nädala jooksul pärast töötuks jäämist. (punkt a) Töötul on kohustus registreerida end tööotsijana sihtkoha liikmesriigi tööhõivetalituses, alluma seal kehtivatele kontrollimenetlustele ja täitma selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi. (punkt b) Tasub meeles pidada, et õigus saada hüvitist säilib kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil töötu isik ei olnud enam kättesaadav selle liikmesriigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus, tingimusel et hüvitise saamise kestus kokku ei ületa perioodi pikkust, mil tal oli õigus hüvitisele selle riigi õigusaktide alusel. (punkt c)

2. Tööotsija toetused Euroopa Liidus

2.1 Tööotsija toetused Eestis Tööotsija toetuse saamist Eestis korraldab Eesti Töötukassa. Alternatiivselt on isikul võimalik saada kas töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. 2.1.1 Töötuskindlustushüvitis Töötuskindlustushüvitist on isikul võimalik saada töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele kui ta täidab järgnevad eeldused: ta on töötuna arvele võetud tal on olemas vajalik töötuskindlustusstaaž (kolme töötuna arvele võtmisele eelnenud aasta jooksul vähemalt 12 kuud) isik ei ole viimaselt töökohalt lahkunud omal soovil, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu Töötuskindlustushüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks isiku ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuu jooksul laekunud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid. Väljamakstava hüvitise lõplikuks suuruseks on esimesel sajal hüvitise saamise päeval 60% kalendripäeva keskmisest töötasust ja sellele järgneval perioodil 40% kalendripäeva keskmisest töötasust. Töötuskindlustushüvitisele on õigus isikutel, kes on töötuskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja korras maksnud töötuskindlustusmakseid. 2.1.2 Töötutoetus Töötutoetusele võib isikul olla õigus ka juhul kui ta ei täida töötuskindlustushüvitise saamise eeldusi, näiteks omal soovil töölt lahkumisel. Töötutoetuse saamiseks peab isik täitma järgnevad eeldused: Ta on töötuna arvele võetud Tema ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast. 2021. aastal on töötutoetuse päevamäär 9,42 eurot ja 31-kordne päevamäär 292,02 eurot. Töötuna registreerimisele eelneval 12 kuul on isik olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatava tegevusega (nt lapse kasvatamine, ajateenistuskohustuse täitmine) Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva, teatud juhtudel võib seda perioodi lühendada, näiteks juhul kui töötaja on tööandja hoiatustest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis või rikkunud töökohustusi.

Töötutoetusele on vastavalt Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-le 3 õigus Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel, Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul, Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal või taotlejal ning ajutiselt Eestis viibival välismaalasel, kellel on Eestis töötamise õigus. 2.2 Näiteid tööotsija toetustest teistes liikmesriikides

Saksamaa:

Saksamaal on kahte tüüpi töötukassa poolt pakutavaid toetuseid - I ja II. Nende saamine on tulenev sellest, kuivõrd palju on Euroopa Liidu liikmesriigi (Šveitsi, EEA, permanentse või ajutise elamisloaga) kodanik panustanud töötukassa fondi ning kui kaua on isik töötu olnud.

Toetus I - on saadav, kui eelnevalt mainitud kodanik on regulaarselt panustanud Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi. Seda fondi haldab riiklik tööhõiveagentuur ning saadava abi suurus sõltub isiku varasema palga suurusest ja tööhõive ajast. Toetus on selleks ajaks, kuni kodanik omale uue töö leiab. Lisaks eelnevale toetuseks vajalikud kriteeriumid: kodanik on töötuna registreeritud kohalikus töötukassas (arbeitsamt), kodanik on vähemalt 30 kuud panustanud töötukassafondi 12 kuu väärtuses ning kodanik otsib kohustusliku töötuskindlustusega positsiooni. Vajalik on meeles pidada, et hüvitised on samuti maksustatavad (tervisekindlustus 7.3-8.2%, pensionikindlustus 9.35%, töötuskindlustused 2.725% ning tulumaks). Lisaks, töötukassa võib keelduda isikule I astme toetuse maksmisest esimese 3 kuu jooksul, kui isik vabatahtlikult töölt lahkus.

Toetus II - kui isik ei täida kriteeriumeid saamaks I toetust, võib ta olla sobilik saama II-st toetust. Toetuse saamise kriteeriumid on järgnevad: EU, EEA, Šveitsi, elamisloaga või tööloaga kodanik, vanus 15- pensioniealine, võimeline töötama 3 tundi päevas, kodanik pole võimeline enda või oma perekonna elamiskulude tasumiseks. Toetust taotlev isik peab olema valmis koolitusteks, mis abistavad tal paremini integreeruda tagasi töökeskkonda. Lisaks töötutele, jagatakse seda toetust tihti ka töötavatele isikutele lisaks abina, kui nende sissetulek on madal. Lisaks rahalistele töötustoetustele, jaotatakse vajadusel ka lisanduvat abi rasedatele naistele, üksikvanematele, kui ka jagatakse toitu, abistatakse kütmisvajadustega kui ka rendikuludega. Tähendada tuleb, et II toetus on kohalduv, kui muud toetused enam pole.

Mõlemale toetustele registreerimine eeldab kohaliku töökeskuses registreerimist, vajaliku vormi (Toetus I või Toetus II) täitmist ning dokumentide esitamist. (https://www.iamexpat.de/expat-info/social-security/unemployment-benefits-germany-arbeitslosengeld)

Soome

Soomes maksab töötutoetust riiklik sotsiaalkindlustusasutus Kela. https://www.kela.fi/web/en Töötutoetust saavad taotleda isikud, kes elavad Soomes ning on vanusevahemikus 17 – 64 aastat. Taotleja peab olema tööturul kättesaadav, töövõimeline, otsima täiskohaga tööd ning vajama rahalist toetust. Töötutoetuse saamiseks peab taotleja registreeruma ennast tööotsijana ning pöörduma Kela poole toetuse saamiseks. Töötutoetust saades peab isik regulaarselt otsima uut töökohta ning osalema pakutavatel koolitustel. https://www.kela.fi/web/en/right-to-unemployment-benefits Soomes on töötutoetuse päevamäär 33,78 eurot. Seda makstakse viiel päeval nädalas. Töötutoetust summat võidakse suurendada, kui taotleja omab alaealisi lapsi. Keskmine suurendamata töötuhüvitise summa ühes kuus on 726 eurot. Toetuse pealt tuleb maksta makse. https://www.kela.fi/web/en/amount-of-the-unemployment-benefit

Rootsi

Rootsis maksab töötutoetust Rootsi riiklik tööhõiveasutus Arbetsförmedlingen. Töötutoetuse saamiseks tuleb nimetatud asutuses registreeruda töötuna ning olla igal hetkel valmis uue pakutava töö vastuvõtmisega. Lisaks peab toetuse taotleja olema varasemalt töötanud kas 60 tundi kuus vähemalt kuuel kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud aastal või vähemalt 420 tundi kuuel järjestikusel kuul, tingimusel, et igal kuul kuue kuu jooksul on taotleja töötanud vähemalt 40 tundi. Rootsis sõltub töötutoetuse suurus eelnevast sissetulekust, kuid see ei saa olla suurem kui 11220 rootsi krooni. Taotleja peab olema vähemalt 20 aastat vana. https://arbetsformedlingen.se/other-languages/english-engelska/arbetslos---vad-hander-nu/ersattning-fran-a-kassa

Taani

Taanis peab töötutoetuse saamiseks registreerima ennast töötuna esimesel töötuks jäämise päeval riiklikus tööhõiveasutuses jobcentret. https://info.jobnet.dk Töötutoetuse saamiseks peab taotleja olema olnud vähemalt ühe aasta tunnustatud töötuskindlustusfondi liige ning vastama kättesaadavuse nõudele, mis tähendab, et taotleja peab lisaks jobcentret´is töötuna registreerumisele looma jobcentret´i poolt kinnitatud CV, elama Taanis, olema valmis vastu võtma töö ühepäevase etteteatamisega ning aktiivselt otsima tööpakkumisi. Töötutoetuse suurus sõltub taotleja eelnevast töökogemusest, palgast, haridusest, vanusest ning taotleja laste arvust. Töötutoetuse maksimummäär on 19083 taani krooni. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1107&langId=en&intPageId=4496

3. EURES liikuvuskava

EURES on 1993. aastal Euroopa Komisjoni poolt loodud töövahenduse võrgustik, mis loodi eesmärgiga hõlbustada Euroopa Liidu sisest tööhõivealast liikuvust. EURES hõlmab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad riigid ning Šveitsi. Eestis koordineerib EURES tegevust Eesti Töötukassa. Selle organisatsiooni kaudu on tööotsijatel lisaks tüüpilistele riiklikele töötutoetustele võimalik saada täiendavat abi juhul kui soovitakse mõnda teise Euroopa riiki tööle suunduda. Üheks EURES liikuvuskavasse (TMS- Targeted Mobility Scheme) kuuluvaks programmiks, mis on töös alates 2014. aastast, on “Sinu esimene EURES töökoht” (inglise keeles“Your first EURES Job”), mis võimaldab 18-35 aastastel isikutel väljaspool koduriiki Euroopa Liidus tööle asumiseks saada finantsilist tuge. Muu hulgas on antud programmi raames võimalik saada rahalist toetust ümberasumisega seotud kulude katteks, välismaal toimuva töövestlusega seonduvate kulude katmiseks ja keeleõppeks. Vahemikus 2019 ja 2021 sai programmi kaudu finantsilist tuge 1730 noort ning 1276 sõlmisid tänu programmile välismaal töölepingu.

4. Euroopa Kohtu praktika

2011 aasta juulis sai EL kohus Luksemburgis eelotsustusmenetluse taotluse, mille raames kohtul tuli tõlgendada Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikleid 21 ja 45. Eelotsustusmenetluse taotlus esitati EL-i kohtule seoses Caves Krier Frères Sàrli (edaspidi „Caves Krier”) ja Administration de l’emploi (edaspidi „ADEM”) vahelises kohtuvaidluses seoses eakate või pikaajaliste töötute tööhõivetoetuse andmisest keeldumisega. Eelotsustusmenetluse leidis aset Luxemburgi siseriikliku õigustiku raames.

Luksemburgi kodanik M. Schmidt‑Krier on sündinud 30. juulil 1955 (vanus:53) ning ta elab abikaasaga Saksamaal Luksemburgi piiri lähedal. Ta on kogu aeg töötanud Luksemburgis. Äriühing Caves Krier, asukoht Remich (Luksemburg), võttis 1. mail 2008 M. Schmidt‑Krieri tähtajatu töölepingu alusel tööle. Pärast M. Schmidt‑Krieri töölevõtmist esitas ettevõte Caver Krier ADEM-le (Administration de l’emplo - Luksemburgi tööhaldus amet) taotluse siseriikliku õiguse alusel taotluse eakate ja pikaajaliste töötute tööhõivetoetuse saamiseks. ADEM jättis taotluse rahuldamata, põhjendusel, et M. Schmidt‑Krieri ei ole täitnud selleks tingimusi.

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikleid 21 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt on tööandjatele üle 45‑aastaste töötute töölevõtmise eest tööhõivetoetuse andmise tingimuseks see, et töölevõetud töötu peab olema tööotsijana registreeritud samas liikmesriigis, kui sellisele registreerimisele on seatud liikmesriigi territooriumil elamise tingimus. Euroopa Kohtu praktikast nähtub muu hulgas, et ELTL artikli 45 kohaldamisel tuleb „töötajaks” pidada isikut, kes teatud aja jooksul osutab teisele isikule tema juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu. Kui töösuhe on lõppenud, lõpeb põhimõtteliselt ka isiku töötaja staatus, arvestades siiski ka sellega, et ühelt poolt võib staatusel olla teatav mõju ka pärast töösuhte lõppu ning teiselt poolt, et reaalselt tööd otsivat isikut tuleb samuti pidada töötajaks. Sellest tuleneb, et ELTL artikli 45 kohaldamisalasse kuulub sellise piirialatöötaja nagu M. Schmidt‑Krier olukord, kes pärast seda, kui ta kaotas töö muus liikmeriigis kui tema tegeliku elukoha liikmesriik, leidis uuesti töö selles muus liikmesriigis tähtajatu töölepingu alusel.

Euroopa Liidu kohus on seisukohal, ELTL-i 45 artiklis ette nähtud vaba liikumise õigused on töötajatel, sh tööotsijatel, samuti ei ilmne, et nendele õigustele ei saa keegi teine tugineda. Selleks, et töötajate õigus sellele, et nad võetakse tööle ja nad saavad töötada diskrimineerimiseta, oleks tõhus, peab nimetatud õigusega kaasnema tööandjate õigus töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme järgides neid tööle võtta. Seega on Caves Kriesele õigus tugineda sellele artikliga töötajatele antud õigustele. Kohus on samuti seisukohal, et ELTL-i artiklit 21 ei tuleks kohtuasjas üldse käsitleda, kuna nimetatud õigused on mainitud ka ELTL-i 45 artiklis. Mis puutub aga sellesse, et siseriiklik õigusnorm, millelele ADEM toetub ja mis on Luksemburgi põhikohtuasjas käsitlusel, kujutab piirangut ELTL artikli 45 raames, siis kohus toonitab, et selle artikli eesmärk on kergendada töötajate vaba liikumist. Seega selle artikliga on vastuolus meetmed, mis võiksid nende olukorda raskendada. (https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?docid=131806&doclang=ET)

5. Rakendus Eesti kohtupraktikas

Riigikohus on leidnud, töötuskindlustushüvitisest ilma jäämine seoses asjaoluga, et tööotsja on äriühingu juhatuse liige ning ei saa selle eest tasu, on vastuolus põhiseadusest tuleneva omandipõhiõigusega. Kindlustuse osaliseks on töötavad inimesed, kes on kohustatud neile töö eest tehtud väljamaksetest tasuma töötuskindlustusmakset. Siis kui aset leiab kindlustatud riski realiseerumine ehk töise sissetuleku kaotamine, tekib kindlustatul õiguslik alus saada töötuskindlustushüvitist. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkt 1 jätsid töise sissetuleku kaotanud kindlustatu ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist ainuüksi põhjusel, et ta oli tol hetkel äriühingu juhatuse liige (sh prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht). Riigikohus leidis, et seadusandjal on avarad võimalused otsustada, milliseid vahendeid kasutada sotsiaalsete riskide maandamiseks, kuid sundkindlustusel põhineva süsteemi kasuks otsustades on seadusandja oma valikuvõimalusi suurel määral piiratud. Õigus saada kindlustushüvitist on rahaliselt hinnatav õigus, mida kaitseb põhiseaduses sätestatud omandipõhiõigus (PS § 32). Kuna põhiõiguse riive peab olema põhiseadusega kooskõlas, ei ole lubatud luua meelevaldseid tingimusi hüvitise maksmise piiramiseks. Riigikohus selgitas, et nende kindlustatud inimeste puhul, kes ei saa äriühingu juhatuse liikmeks kuulumise eest rahalist tasu, on kindlustatud oht realiseerunud, mille tõttu riivaks töötuskindlustushüvitisest ilma jäämine intensiivselt nende põhiõigusi. Ringkonnakohus oli varasemalt riive põhjenduseks toonud välja eesmärgi, milleks on vajadus vältida töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist. Riigikohus ei leidnud, et taoline riive oleks olnud piisavalt kaalukas. OTSUS 3-4-1-17-16

Kui tööotsija leiab, et tema õigusi on rikutud või piiratud, nt talle ei ole pakutud riiklikke toetusi või toetuse saamise tingimusi on alusetult muudetud (maksetähtajas, toetuse määramisel, tööotsimiskava koostamises vms), on tal võimalik esitada vaie TTTS § 42 lg 1 järgi. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul alates rikkumisest või sellest teada saamisest, ning selles peavad kirjas olema: vaide esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid; vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; põhjused, miks leiate, et haldusakt või toiming rikub vaide esitaja õigusi; vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus; vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; vaidele lisatud dokumentide loetelu. allkiri Vaie esitatakse Eesti Töötukassale ning esitatud vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.