Eesti Kirjandusmuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Kirjandusmuuseumi juures tegutses aastail 2001–2007 Eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus ja tegutseb [[Eesti teaduse tippkeskused|Eesti-uuringute tippkeskus]],<ref>[https://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute tippkeskus] (vaadatud 0923.0304.20202021).</ref> mille uurimisrühmades osalevad teadustöötajad ja doktorandid kirjandusmuuseumist, [[Tartu Ülikool]]i humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudist]], [[Tallinna Ülikool]]ist, [[Eesti Muusikaakadeemia]]st ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist.

Kirjandusmuuseumi juures tegutseb [[EKM Teaduskirjastus]] (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised). Mitmed olulised EKM Teaduskirjastuse väljaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides.<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/ EKM Teaduskirjastus] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref>

Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus on positiivselt hinnatud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/Evalveerimise%20raport_EV100_Eesti%20Kirjandusmuuseum_humanitaarteadused%20ja%20kunstid.pdf Evalveerimise raport_EV100_Eesti Kirjandusmuusem_humanitaarteadused ja kunstid.pdf] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref>

== Ajalugu<ref name="Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu">[https://www.kirmus.ee/et/tegevus/ajalugu Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu] (vaadatud 1023.0304.20202021).</ref> ==

1999. aastal võeti täismahus kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel üle elektronkataloogile [[ESTER]],<ref>[https://www.ester.ee ESTER] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref> kuhu sisestatakse jooksvalt andmed kõigi raamatukogudesse saabunud väljaannete kohta.

Aastatel 2001–2007 töötas kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus "[[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus]]".<ref>[http://www.folklore.ee/tippkeskus/ Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus] (vaadatud 1023.0304.20202021).</ref> 2016–2023 töötab kirjandusmuuseumi juhtimisel "[[Eesti-uuringute tippkeskus]]".<ref>[http://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute Tippkeskus] (vaadatud 1023.0304.20202021).</ref>

2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 1023.0304.20202021).</ref>

Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref>

Folkloristikaosakond tegeleb akadeemiliste väljaannete toimetamise ja kirjastamisega. Näiteks koostatakse ja avaldatakse alates aastast 1996 kahte Eestis esimesena avatud juurdepääsuga täistekstilist akadeemilist eelretsenseeritavat erialaajakirja [[Folklore. Electronic Journal of Folklore]]<ref>[https://www.folklore.ee/folklore/ Electronic Journal of Folklore] (vaadatud 10.03.2020).</ref> ja [[Mäetagused]];<ref name="Mäetagused">[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 1023.0304.20202021).</ref>, samuti rahvusvahelist ajakirja "[[Incantatio]]"<ref>[https://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] (vaadatud 10.03.2020).</ref>, rahvausundile pühendatud aastaraamatut [[Sator]];<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=16 Sator: Artikleid usundi- ja kombeloost] (vaadatud 1023.0304.20202021).</ref> rahvaluule lühivormiuurimuste väljaannet [[Reetor (sari)|Reetor]]; artiklikogumike sarja [[Tänapäeva folkloorist]] jt trükiseid ning e-väljaandeid. Lisaks korraldatakse ka [[seminar]]e ja [[konverents]]e.

Meiliühendus rajati teadlaste eestvõtmisel 1993. aastal, peamine osa arvutivõrgust ja töökohtadest kirjandusteadlastele, nn Kirmusvõrk ja folklorostidele taas avatud projekti konkursside ja teadlasinitsiatiiviga 1995. Selle ja paari järgneva aastaga rajati peamiselt teadusgrantide abiga kohtvõrk, serverid, alustati IT rakendamist teadustöös, algas digitaalsete korpuste rajamine. Tänaseks on EKMis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref>[https://www.kirmus.ee/info/andmebaasid Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 09.03.2020).</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid] (vaadatud 12.03.2020).</ref> 2016. aasta seisuga oli EKMi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 TBni.<ref>[https://www.kirmus.ee/et/tegevus/digihumanitaaria-keskus EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud12vaadatud 23.0304.20202021).</ref>

Andmebaasid on väga erinevas suuruses ja tehniliste lahendustega, samuti on need loodud väga erinevatel aegadel: 90ndatest alates tänapäevani. Näiteks 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ ISIK] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [[Kreutzwaldi sajand]]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija.

Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share'i lehele,<ref>[https://metashare.ut.ee META-SHARE] (vaadatud 12.03.2020).</ref> praeguseks on lisatud sinna tekstid "1001 lastemängu aastast 1935".<ref>[http://www.folklore.ee/ukauka/ Uka-uka andmebaas] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref>

Kõige kesksem andmebaas EKMis on failirepositoorium [https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike], kuhu on koondatud paljude teiste andmebaaside info linkimise teel. Kasutaja saab tutvuda EKMi materjalidega ja teha päringuid, samuti tellida teavikuid. Kivikeses leiduv materjal on vaba teadus- ja õppetöö eesmärkidel kasutamiseks.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike] (vaadatud 12.03.2020).</ref> 2020. aasta märtsi seisuga oli Kivikeses 335668 säilikut (34 TB), täpsema ülevaate annab arvandmete tabel Kivikese kodulehel.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/arvandmed Kivikese arvandmed] (vaadatud 1223.0304.20202021).</ref>