Tallinna trammiliiklus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus kaart. |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
18. rida:
| skeemi allkiri = Trammiliinid Tallinnas:<br/>[[1 (Tallinna trammiliin)|1. Kopli–Kadriorg]]<br/>[[2 (Tallinna trammiliin)|2. Kopli – Suur-Paala]]<br/>[[3 (Tallinna trammiliin)|3. Tondi–Kadriorg]]<br/>[[4 (Tallinna trammiliin)|4. Tondi–Lennujaam]]
}}
'''Trammiliiklus Tallinnas''' algas [[1888]]. aastal, kui kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hakkasid sõitma [[hobutramm]]id [[Vanaturu kael]]ast mööda [[Viru tänav]]at ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|pealkiri=Trammiliiklus|väljaanne=|aeg=08. juuli 2008|vaadatud=}}</ref>
== Tallinna trammiliinid ==
2020. aasta seisuga on Tallinnas neli trammiliini:
98. rida:
1970. aastail plaaniti ühendada erinevad Tallinna linnaosad omavahel kiirtrammidega. Täpsemad detailid pidid selguma pärast Lasnamäe 11. mikrorajooni ehitamist.
1980. aastail oli välja töötatud projekt kiirtrammivõrgustikuga, mille järgi pidi Tallinna tulema kolm laiarööpmelist trammiliini: kaks pidid ühendama Lasnamäed teiste linnaosadega ning kolmas liin Kakumäe ja Peetriküla vahel. Trammidepoo koos dispetšeri punktiga pidi ilmuma [[Varraku tänav]]a ja [[Laagna tee]] nurgal ([[Lasnamäe Muusikakool]]i ja [[Lasnamäe Centrum]]i vahel). Veeremiks nähti liinidel A ja C trammirongi kolmest Tatra T5C5 vagunitest ning liinil B Tatra KT8D5 vaguneid. Pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas kavandati likvideerima kõik kitsarööpmelisi trammi. Kvartalisiseseks veoks nähti ette radiaalselt sõitvad toitebussid trammipeatuste vahel (näiteks, [[39 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 39]] pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatust kõigil kolmel trammiliinil). Projektis nähti ette ka järgmised suured tunnelid:
**[[Bussijaam]]a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] vahele;
** [[Juhkentali]] asumi ja [[Kolde puiestee]] vahele;
** [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] ja [[Volta tänav]]a vahele.
104. rida:
[[File:Lasnamäe tram depot 001.JPG|thumb|Pooleli jäänud trammitunnel]]
* [[1984]]. aastal reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel oli 15 000 inimest tunnis ning linnavõimule anti luba Laagna tee kaevamiseks trammiliini A teekonnal.
* [[1988]]. aasta alguses hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad olid paigaldatud [[Seli (Tallinn)|Seli]] asumi ja Väo trammipeatuse vahel (tänapäeval Raadikusilla), kuid märtsis oli trammitee ehitus peatunud. Põhjuseks nimetati [[Laulev revolutsioon|ebasõbralikud meeled Moskva vastu]] ning vajalike trammivagunite puudumist.
* 1990. aastail kaeti Laagna tee asfaldiga ning korraldati autode liiklust maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
* 2000. aastail olid Tallinna munitsipaalvõimud mitu korda kaalunud trammitee ehitamise võimalust Laagna teel, kuid [[2008]]. aastal majandusminister [[Juhan Parts]] ütles, et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud.
| |||