Redaktsioon: 16. aprill 2021, kell 10:19 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5225 muudatust unikaalne = ainulaadne Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2021, kell 10:35 redigeeri eemalda Vaher (arutelu \| kaastöö) 5225 muudatust →‎Leegionärid Saudi Araabias: lausestus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
63. rida: ==Leegionärid Saudi Araabias== Samal ajal kui enamus leegioni volitatud ohvitserid on prantslased, on ka täpselt 10% nendest endised leegionärid, kes on tõusnud läbi auastmete. Ülejäänud leegion koosneb peamiselt ~~meestest,~~erinvast ~~kellel~~rahvusest ~~on erinevad rahvuslikud tagapõhjad~~meestest, prantslasi onoli leegionäride hulgas koguni 60%. Vabatahtlikud välismaalt on peamiselt Euroopa päritolu. Enne ja pärast II maailmasõda, paljud juudid Ida-Euroopast põgenesid Prantsusmaale ja lõpetasid sellega, et panid ennast kirja võõrleegioni ridadesse. Iroonilisel kombel, paljud sakslased (kes moodustavad enamuse leegionist), pärast Kolmanda Riigi langust liitusid leegioniga ja nende arv ulatus kuni 60%-ni kogu leegioni löögijõust. Paljud Saksa väeosad tulid otse pärast II maailmasõda leegioni. Raamat „Devil's Guard” kirjeldab, kuidas hoolimata endiste Waffen-SS-i liikmete jõhkrast ~~tagapõhjast~~minevikust, võitlesid nad koos teiste SS-liikmetega Indohiinas vietnamlaste vastu. 1980. keskel oli leegionis väga palju inglasi ja serblasi. Kuni tänase päevani võib täheldada nende liikmete arvu suurenemist, kes pärinevad Aafrika ja Balkani maadest. Kui varem võis leegionär valida, kas ta asub teenistusse pseudonüümi all ja vahetab kodakondsust, siis tänapäeval on see kohustuslik kõigile, kes taotlevad oma nime muutmist. Selline tendents eksisteerib selle tõttu, et lubada inimestel, kes soovivad oma elu uuesti alustada, saaksid samuti väeteenistusse astuda. Prantsuse kodanikud saavad liituda, kui nad panevad ennast kirja mõne muu riigi (tavaliselt mõni prantsuskeelne riik, nt Kanada või Monaco) kodanikuna. Pärast aastast teenistust saavad leegionärid seda muuta ja määrata endale tagasi oma pärisidentiteedi. Vanasti omas leegion kuulsust sellega, et koosnes peamiselt kurjategijatest, kes olid jooksus ja kes tahtsid saada palgasõduriteks. ~~Küll~~Viimastel ~~aga~~aastatel on ~~viimastel aastatel~~ hakatud palju hoolikamalt jälgima sooviavaldavaid nekruteid, lisaks sellele tehakse taustauuringuid kõigile soovijatele. Kokkuvõtlikult, süüdimõistetud roimareid reeglina leegioni teenistusse enam ei võeta. Pärast teenimist leegionis teatud aja, võib leegionär taotleda Prantsuse kodakondsust. Mitte-Prantsuse päritolu leegionär saab taotleda Prantsuse kodakondsust pärast kolmeaastast teenistust. Ta peab teenima oma päris nime all ja tal ei tohi enam mingeid probleeme olla võimudega. Ta peab olema teeninud „au ja ustavusega“ leegioni vähemalt 3 aastat. Prantsuse kodakondsust ei saa taotleda vale nime all. Lisaks sellele, sõdur, kes saab lahingus vigastada, võideldes Prantsusmaa eest, saab taotleda Prantsuse kodakondsust seadusega, mida tuntakse kui “Français par le sang versé” (Prantslane, valatud vere ohvri tõttu).

Prantsuse Võõrleegion: erinevus redaktsioonide vahel