Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga.jpg|pisi|Koluvere linnus ja vallikraav]]

[[Pilt:Koluvere mõisa kivisild 1 2014.jpg|pisi|Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe]]

See on Eesti ehitismälestis ja Läänemaa oluline vaatamisväärsus.<ref name="LE20150220" />

 

Koluvere piirkond ja [[Läänemaa]] vallutati [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|13. sajandi alguses]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vägede poolt. Pärast [[1224. aasta ülestõus]]u ebaõnnestunud katset ristisõdijatest vabaneda läks Läänemaa [[Mõõgavendade ordu]] kätte. 1228. aastal moodustati [[Saare-Lääne piiskopkond]], mille keskus rajati [[Lihula]]sse. Kullamaale jäi piiskopkonna stiftifoogti residents ja stiftifoogt oli Johannes de Lode. 1234. aastal vallutasid ordurüütlid Kullamaa linnuse ning maksustasid ümbruskonna vasallid ja vastristitud.

 

[[Koluvere (Lääne-Nigula)|Koluvere]] [[linnus]] rajati aastatel [[1234]]–[[1238]], kuna [[stiftifoogt]]i [[Johannes de Lode]] pojad, [[Odewarus Lode]] ja [[Henricus Lode]] ei soovinud uue maahärra [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskopi]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] (1234–1260) võimule alluda. 1238 palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest. [[13. sajand]]i teisel poolel puhkes uus konflikt [[Liivi ordu]] ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel vallutasid ordurüütlid [[Kullamaa kihelkond|kihelkonna]] ja Koluvere linnuse, mis jäi nende kätte mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitati ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud. Vennad Loded põgenesid aga taanlaste juurde Tallinna.

 

 

 

Esmakordselt märgiti Koluvere linnust (''Schlosse Lode'') kirjalikult aastal [[1427]]. [[1496]]. aastal mainiti dokumentides esmakordselt [[Koluvere mõis]]a.

 

[[Pilt:Koluvere linnus sillalt vaadatuna.jpg|pisi|Koluvere linnus sillalt vaadatuna]]

Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas [[koadjuutor]] [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] [[1532]]. aastal Koluvere. Piiskop [[Reinhold von Buxhövden]] sai linnuse tagasi [[1534]]. aastal ja elas siin kuni surmani [[2. mai]]l [[1557]]. Konvendihoone seinal võib näha tema raidkivist vapi kujutist. Pärast Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskop [[Johann V von Münchhausen]]i ja tema venna stiftifoogt [[Christoph von Münchhausen]]i valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega [[Taani kuningas|Taani kuningale]] [[Frederik II]]-le, kes andis selle [[1560]] oma vennale hertsog [[Magnus]]ele. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad [[Koluvere ülestõus]]u käigus, kuid see jäi vallutamata.

 

Alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal vallutasid Koluvere linnuse [[1564]] rootslased [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel. [[23. jaanuar]]il [[1573]] toimus linnuse lähedal [[Koluvere lahing]] [[rootsi]] palgasõdurite ([[mõisamehed|mõisameeste]]) ja [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägede vahel. Koluvere jäi rootslastele, kuid kuna palgasõduritel oli palk saamata, loovutasid nad Koluvere koos [[Haapsalu linnus|Haapsalu]] ja [[Lihula linnus]]ega ning nende juurde kuuluva maaga palgasõduritele palga katteks kuni palga saabumiseni. [[1575]]. aasta algul võttis linnused pikkade läbirääkimiste tulemusel üle [[Taani]] kuninga esindaja [[Claus von Ungern]].

 

[[27. jaanuar]]il [[1576]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene-Rootsi sõjas]] vallutas Koluvere linnuse [[Moskva suurvürst]]i [[venelased|venelastest]] ja [[tatarlased|tatarlastest]] koosnev vägi. [[22. juuli]]l [[1581]] võtsid rootslased [[Karl Henriksson Horn]]i juhtimisel linnuse tagasi.

 

 

1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadeti siia [[1787]]. aastal, suri saladuslikult [[16. september|16. septembril]] [[1788]] ja maeti [[Kullamaa kirik]]usse. [[1797]] sai [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden]], kes abiellus Katariina II ja Grigori Orlovi tütre [[Natalja Grigorjevna Aleksejeva]]ga, mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi [[Buxhoeveden]]ide suguvõsale kuni riigistamiseni [[1919]]. aastal.

 

Mõisa ajal kerkis siia imposantne majandushoonete kompleks ning maaliline park sammaspaviljoni, [[tiik]]ide ja kaarsillaga, mida ehtisid [[obelisk]]id. Aastail [[1840]] ja [[1905]] linnuse peakompleks põles ja taastati [[uusgootika|uusgooti stiilis]] (tornide sakmelised rinnatised, teravakaarsed aknaavad jms, mis hiljem eemaldati).

 

 

[[2005]] müüdi linnus eravaldusesse.<ref name="8Y2i0" /> [[1. september|1. septembril]] [[2008]] varises kokku Koluvere linnuse kivisild.<ref name="RlqH0" /><ref name="U1zS1" />

 

[[13. jaanuar]]il 2005 võttis Muinsuskaitseamet vastu leevendavad tingimused, mille kohaselt on Koluvere linnuses lubatud tavapärased hooldustööd ning nende käigus (näiteks läbijooksvate katuste parandamiseks ja aukude täiteks) tohib kasutada käepärast materjali.<ref name="Ie9RQ" />

 

Koluvere mõisa lähedal on 13,7 ha suurune [[Koluvere mõisa park]], mis alates [[1964]] on [[looduskaitse]] all.

 

[[2015]]. aastal tunnustati [[Aivar Reivik]]ut ja [[Argonfeld OÜ|OÜ Argonfeldi]] Lääne maavalitsuse tänukirjaga lossi renoveerimise eest.<ref name="LE20150220" />

 

<gallery>

Reinhold von Buxhoevedeni vapp 2014.JPG

</gallery>

 

{{viited|allikad=

<ref name="LE20150220">[http://online.le.ee/2015/02/20/koluvere-lossi-omanik-aivar-reivik-saab-laane-maavalitsuse-tanukirja-2/ Koluvere lossi omanik Aivar Reivik saab Lääne maavalitsuse tänukirja] Lääne Elu 20. veebruar 2015</ref>

}}

 

 

{{Commonskat|Koluvere Castle}}

 

[[Kategooria:Kullamaa kihelkond]]

[[Kategooria:Lääne-Nigula vald]]