GLONASS: erinevus redaktsioonide vahel

'''GLONASS''' ([[vene keel]]es ''ГЛОНАСС – Глобальная навигационная спутниковая система - '''ГлоGlo'''бальнаяbalnaja '''наna'''вигационнаяvigatsionaja '''сs'''путниковаяputnikovaja '''сs'''isteema''истема) on [[satelliitnavigatsioon]]i süsteem, mis töötati välja [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ning mida praegu juhib ja haldab [[Venemaa]]. GLONASS-i alternatiivideks on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[GPS|globaalne positsioneerimissüsteem (GPS)]], [[Hiina]] [[Compass|BeiDou satelliitnavigatsioonisüsteem]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] planeeritav [[Galileo (positsioneerimissüsteem)|Galileo positsioneerimissüsteem]].

GLONASS-i arengugaarendamisega tegelevad riiklik korporatsioon [[Roskosmos]] (Государственная корпорация по космической деятельности «Роскосмос»), aktsiaselts [[ISS Rešetnjov]] (АО «Информационные спутниковые системы» имени академика М. Ф. Решетнёва», lühend АО «ИСС») ja aktsiaselts "Venemaa kosmosesüsteemid" (АО Российские космические системы).

GLONASS-i arendamist alustati 1976. aastal eesmärgiga saavutada globaalne katvus 1991. aastaks. Satelliitide ülessaatmist alustati 12. oktoobril 1982. 24. septembril 1993 võeti süsteem ametlikult kasutusele (süsteemis oli 12 satelliiti). 1995. aasta detsembriks oli satelliitide arv kasvanud 24ni. PärastKohe valmimistpärast valmisehitamist hakkas süsteem lagunema, sest [[Venemaa]] majanduse kokkukukkumise tõttu võeti Föderaalselt Kosmoseagentuurilt süsteemi hooldamiseks vajalikud majanduslikud ressursid. Ebapiisav rahastamine ja maa orbiidile lastud satelliitide lühike eluiga viisid selleni, et 2001. aastal vähenes töökorras satelliitide arv kuueni.

2001. aasta algul võttis Venemaa valitsus vastu otsuse süsteem taastada ning viimastel aastatel töö selles suunas käib. 2001. aastal vastu võetud föderaalprogrammi "Globaalne positsioonisüsteem» kohaselt pidi GLONASS töötamatoimima Venemaa territooriumilterritooriumi piires, alates 2008. aasta algusest ning kogu maailmas 2010. aasta alguseks. Selle jaoks oli vaja lähetada orbiidile aastail 2007–2009 kokku 18 satelliiti.

==Viimaste rakettidekanderakettide käivitusedstardid==

GLONASS-i signaalide dekodeerimiseks on toodetud spetsialiseerituderiline [[integraallülitus]], mis toetab GLONASS-i, GPS-i, Galileo ja COMPASS-i (seeria NV08C) signaale.

Kui kasutada kaht navigatsioonisüsteemi koos, on koha viga 2,37–4,65 m, kasutades 14–19 satelliiti. Euroopa Liidu projekt ENOS kasutab mõlema süsteemi signaale ning tagab sellega asukoha määramisel 1–3-meetrise eksimise täpsuse.

Esimesed GLONASS-i masinad (plokk I), mis kosmosesse saadeti, olid prototüübid ja "mannekeene" (inglise keeles: ''size weight dummy'') kandvad masinad. 3 mannekeeni ja 18 prototüüpi saadeti kosmosesse 1982. ja 1985. aastal. Nad olid mõeldud vastu pidama kuni ühe aasta, kuid nende keskmiseks elueaks sai 14 kuud.

Tõeline esimene generatsioon (plokk II) GLANOSS-i satelliite oliolid kolmeteljelised stabiliseeritud sõidukidkolmeteljeliselt, mis kaalusid keskmiselt 1250 kg ja olid varustatud algelise tõukejõusüsteemigaorientatsioonisüsteemiga, et vajadusel asukohta muuta. Aja möödudes uuendati neid plokkide IIa, IIb ja IIv sõidukitekssatelliititeks, kus iga plokk sisaldas tähtsaid muutusitäiendusi.

Kuuel ploki IIa satelliidil, mis saadeti kosmosesse 1985–1986, olid tunduvalt paremad aja ja sageduse näitajad kui prototüüpidel. Nende kosmoseaparaatide eluiga oli samuti pikem, keskmiselt 16 kuud. Ploki IIb kosmoseaparaadid, ettenähtud 2-aastase elueaga, valmistati 1987. aastal. Neist 12 saadeti kosmosesse, kuid sinna jõudsid neist ainult pooled, ülejäänud kukkusid kanderakettide rikete tõttu alla. Need kuus, mis üles jõudsid, töötasidtoimisid orbiidil suhteliselt hästi, töötades keskmiselt 22 kuud.

Teine generatsioon satelliite loodi 1990. aastate alguses ja esimest korda käivitati 2003. aastal. Neil satelliitidel on tunduvalt pikem eluiga, ulatudes kuni 7 aastani, ning need kaalusid vaid 1480 kg, olid umbes 2,4-meetrise läbimõõduga ja 3,7 meetrit kõrged. AhtrisseSatelliidi ahtrisse on kinnitatud 12 primaarset antenni raadioülekannete jaoks.

Kolmanda generatsiooni satelliidid on loodud vastu pidama 10–12 aastat. Kaaluvad nad ainult 750 kg. NadNeed läksid käiku aastal 2010.

Tänu nende väiksemale kaalule saab neid orbiidile saata kahe kaupa [[Plessetski kosmodroom]]ilt või kuue kaupa [[Bajkongõri kosmodroom]]ilt, mis teeb kosmosesse saatmise tunduvaltmärgatavalt odavamaks.<ref name="2myHw" />

2010. aasta detsembris hävis [[Vaikne ookean|Vaiksesse ookeani]] kukkumisel 3 satelliiti, mis nurjas tollase plaani viia süsteemi arendus lõpule. Õnnetus juhtus pärast katkestatud õhkutõusmistkanderaketi starti. Õnnetus läks maksma pea 500 miljonit USA dollarit ning Venemaa president [[Dmitri Medvedev]] käskis teha täieliku auditi kogu 2 miljardi dollari suurusele projektile ning uurida ka õnnetuse põhjuseid.<ref name="Ktnzr" />

Intervjuus ajalehele Izvestija rääkis [[Roscosmos]]e direktor Anatoli Perminov abinõudest, mis võetakse kasutusele sel ajal, kui toimub õnnetuse asjaolude uurimine. TaPerminov mainis, et Roscosmos laseb käiku kaks reservis olevat satelliiti ning kasutab esimest GLONASS-K satelliiti, mis lastakse välja detsembris koos rühma satelliitidega, kuigi algul oli plaan seda vaid testida. See toob satelliitide koguarvu 23-ni ning sellega saavutatakse peaaegu ülemaailmne katvus. Teine Glonass-K valmibehitatakse valmis kolme kuni nelja kuu jooksul.<ref name="5UiyM" />