Kriminaalprotsess: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HPook (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Kriminaalprotsess''' on seadusega[[seadus]]ega määratud kord, mis paneb paika [[kohus|kohtu]]-, prokuratuuri[[prokuratuur]]i- ja [[uurimisasutus|uurimisorganite]] suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus. Lisaks tagab kriminaalprotsess kuritegusid[[kuritegu]]sid toime pannud isikute tuvastamise ja karistamise.<ref name=":0"> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 6. </ref> Kriminaalprotsessi abil teostab riik võitlust kurjategijate vastu.<ref> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 11. </ref>
 
Kriminaalprotsess ja [[kriminaalprotsessiõigus]] on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu käsitletakse neid vahel kui samatähenduslikke, kuid tegelikult nad ei ühti.<ref name=":0" /> Kriminaalprotsessi laiemaks eesmärgiks on kaitsta ja kindlustada selle õiguskorda[[õiguskord]]a, kellele kuulub [[riiklik võim]]. Kitsam eesmärk on kriminaalasja faktide tuvastamine, kuriteo tuvastamine, süüdlase leidmine ja karistamine.<ref> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 7. </ref>
 
Menetlejad[[Menetleja]]d kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. [[Menetlusosaline|Menetlusosalisteks]] on [[kahtlustatav]], [[süüdistatav]] ning nende [[kaitsja (õigusteadus)|kaitsjad]], lisaks kannatanud[[kannatanu]]d, [[tsiviilkostja]] ning [[kolmas isik]]. Kohtumenetluse[[Kohtumenetlus]]e pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.<ref name=":1"> Kriminaalmenetluse seadustik, vastu võetud 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166. </ref> Kriminaalasju arutatakse kas üldmenetluses[[üldmenetlus]]es või lihtmenetluses[[lihtmenetlus]]es ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur.<ref name=":2"> kohus.ee. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad Kriminaalasjad]. Kasutatud 19.11.2020. </ref>
 
==Kriminaalprotsessis osalevad pooled==
Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri[[prokurör]]i süüdistuse alusel ning selles osalevad subjektid on:
 
Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri süüdistuse alusel ning selles osalevad subjektid on:
 
* prokurör,
* süüdistatav või kahtlustatav,
15. rida ⟶ 13. rida:
* tsiviilkostja,
* kolmas isik.<ref name=":2" />
 
'''Prokurör'''
 
38. rida ⟶ 37. rida:
 
Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 140.</ref> Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 142.</ref>
==Kriminaalprotsessi keel==
 
==Kriminaalprotsessi keel==
Kriminaalprotsessi keel on eesti keel, kuid poolte kokkuleppel võib kriminaalprotsess toimuda ka muus keeles. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võimaldatakse talle taotluse alusel tõlk.<ref name=":1" />
==Uurimistoimingud==
 
==Uurimistoimingud==
Uurimistoimingute liikideks kriminaalprotsessis on
* ülekuulamine,
51. rida ⟶ 50. rida:
* läbiotsimine,
* uurimiseksperiment.
Nende toimingute tegemisel tuleb rangelt järgida tõendite kogumise üldtingimusi, mis on välja toodud Kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvis 64.<ref> Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 260.</ref>
==Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses==
 
>==Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses==
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kohtueelses menetluses on mitmeid võimalusi:
* avaliku menetlushuvi puudumise tõttu;
59. rida ⟶ 58. rida:
* menetluse lõpetamine välisriigi kodaniku poolt toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos;
* kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kahtlustatavalt või süüdistatavalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 255.</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Kriminaalõigus]]