Redaktsioon: 19. november 2020, kell 14:49 redigeeri HPook (arutelu \| kaastöö) 846 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. märts 2021, kell 01:34 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Kriminaalprotsess''' on ~~seadusega~~[[seadus]]ega määratud kord, mis paneb paika [[kohus\|kohtu]]-, ~~prokuratuuri~~[[prokuratuur]]i- ja [[uurimisasutus\|uurimisorganite]] suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus. Lisaks tagab kriminaalprotsess ~~kuritegusid~~[[kuritegu]]sid toime pannud isikute tuvastamise ja karistamise.<ref name=":0"> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 6. </ref> Kriminaalprotsessi abil teostab riik võitlust kurjategijate vastu.<ref> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 11. </ref> Kriminaalprotsess ja [[kriminaalprotsessiõigus]] on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu käsitletakse neid vahel kui samatähenduslikke, kuid tegelikult nad ei ühti.<ref name=":0" /> Kriminaalprotsessi laiemaks eesmärgiks on kaitsta ja kindlustada selle ~~õiguskorda~~[[õiguskord]]a, kellele kuulub [[riiklik võim]]. Kitsam eesmärk on kriminaalasja faktide tuvastamine, kuriteo tuvastamine, süüdlase leidmine ja karistamine.<ref> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 7. </ref> ~~Menetlejad~~[[Menetleja]]d kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. [[Menetlusosaline\|Menetlusosalisteks]] on [[kahtlustatav]], [[süüdistatav]] ning nende [[kaitsja (õigusteadus)\|kaitsjad]], lisaks ~~kannatanud~~[[kannatanu]]d, [[tsiviilkostja]] ning [[kolmas isik]]. ~~Kohtumenetluse~~[[Kohtumenetlus]]e pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.<ref name=":1"> Kriminaalmenetluse seadustik, vastu võetud 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166. </ref> Kriminaalasju arutatakse kas ~~üldmenetluses~~[[üldmenetlus]]es või ~~lihtmenetluses~~[[lihtmenetlus]]es ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur.<ref name=":2"> kohus.ee. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad Kriminaalasjad]. Kasutatud 19.11.2020. </ref> ==Kriminaalprotsessis osalevad pooled== Kriminaalprotsessi asju arutatakse ~~prokuröri~~[[prokurör]]i süüdistuse alusel ning selles osalevad subjektid on:▼ ▲Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri süüdistuse alusel ning selles osalevad subjektid on: * prokurör, * süüdistatav või kahtlustatav, 15. rida ⟶ 13. rida: * tsiviilkostja, * kolmas isik.<ref name=":2" /> '''Prokurör''' 38. rida ⟶ 37. rida: Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 140.</ref> Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 142.</ref> ==Kriminaalprotsessi keel==▼ ▲==Kriminaalprotsessi keel== Kriminaalprotsessi keel on eesti keel, kuid poolte kokkuleppel võib kriminaalprotsess toimuda ka muus keeles. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võimaldatakse talle taotluse alusel tõlk.<ref name=":1" /> ==Uurimistoimingud==▼ ▲==Uurimistoimingud== Uurimistoimingute liikideks kriminaalprotsessis on * ülekuulamine, 51. rida ⟶ 50. rida: * läbiotsimine, * uurimiseksperiment. Nende toimingute tegemisel tuleb rangelt järgida tõendite kogumise üldtingimusi, mis on välja toodud Kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvis 64.<ref> Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 260.</ref> ==Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses== ▼ ▲>==Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses== Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kohtueelses menetluses on mitmeid võimalusi: * avaliku menetlushuvi puudumise tõttu; 59. rida ⟶ 58. rida: * menetluse lõpetamine välisriigi kodaniku poolt toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos; * kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kahtlustatavalt või süüdistatavalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 255.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kriminaalõigus]]

Kriminaalprotsess: erinevus redaktsioonide vahel