Suveaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ma vaatasin, et artiklis on napilt, aga kindla faktina edastatud "fakti", et n-ö säästuaeg, praeguse nimega suveaeg annab energiakokkuhoiu. Suisa vale oli lause, et ekvatrioriaalvöötmes suveaega ei kasutata, kuna seal kokkuhoidu ei tule. Kasutatakse küll - ja seegi on ilmne näide sellest, et suveaja kasutamise põhjus ei ole energiasääst või kliima päästmine. Lisasin lingi "valgusreostus" ja kopeerisin ühest artiklist mõned laused baasiks. |
lisasin viite |
||
13. rida:
'''Suveaeg''' on [[vööndiaeg|vööndiajast]] ühe [[tund|tunni]] võrra edasi nihutatud [[kellaaeg]]. Suveajale minnakse [[Euroopa]]s [[märts]]i viimasel pühapäeval kell 01:00 [[UTC]] (Eestis 3:00) ja tagasi vööndiajale minnakse [[oktoober|oktoobri]] viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 4:00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks.
Suveaja kasutamist on ajalooliselt põhjendatud loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. 1988. aastal tegid põhjaliku uuringu kellakeeramise mõjust Peep Kalv, Väino Milt, Leo Talve ja Vello Sarv ning avaldasid selle järjeloona kümnes osas ajalehes Edasi alates 20. III 1988. Nende järeldus oli, et saavutatav elektrienergia kokkuhoid on kaheldav, sest jääb võimalike mõõtmisvigade piiresse<ref>{{Netiviide|autor=Kuusk, Andres|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/91458404/geofuusik-andres-kuusk-kui-vaid-onnestuks-kunagi-lopetada-rumal-ohtlik-ja-kallis-kellakeeramine|pealkiri=Geofüüsik Andres Kuusk: kui vaid õnnestuks kunagi lõpetada rumal, ohtlik ja kallis kellakeeramine}}</ref>. Ka oli juba siis valgustuse osa elektritarbimises kõigest poolteist protsenti ja sellest ka paari protsendi kokkuhoid tähendab vähem kui kümnendikku protsenti kogutarbimisest. Valgustuse osa elektritarbimises on järjest kahanev või säästulampide tehnoloogia täiustamisel saadav tarbija elektrisääst "kompenseeritakse" järjest enamate LED-lampide paigaldamisega avalikku ruumi. Suure osa valgustusest moodustab välisvalgustus, mis ei sõltu sellest, mis aega näitavad kellad. Palju on ruume, kus päevavalgust polegi või pole kunagi piisavalt, nii et elektrivalgust vajatakse sõltumata päevaajast. Nii ei ole ennegi kaheldavast säästust lampide pealt enam midagi järele jäänud. Uueks moodsaks probleemiks on tõusnud hoopiski looduslikult pimeda aja ülevalgustamise probleem ehk [[valgusreostus]].
Suveaja idee pakkus naljana välja [[Benjamin Franklin]] [[1784]]. aastal. Ajalehele Journal de Paris saadetud satiirilises anonüümkirjas soovitas Franklin prantslastel hommikul varem tõusta, et küünalde pealt kokku hoida. Kuna 18. sajandil polnud veel mõtet täpsest ajaarvamisest rääkida, oli tegemist naljaga. Sellele viitab ka see, et Franklin kutsus kirjas üles aknasirme maksustama ja inimesi hommikuti kahuripaukudega äratama.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Jan-Matthias Mandri|URL=http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/kelle-mahitusel-ja-miks-hakati-kellasid-suveajale-sattima?id=83303417|Pealkiri=Kelle mahitusel ja miks hakati kellasid suveajale sättima?|Väljaanne=Delfi Forte|Aeg=09.08.2018|Kasutatud=28.10.2018}}</ref>
| |||