Siin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ekiir (arutelu | kaastöö)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Ekiir (arutelu | kaastöö)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
17. rida:
Kaasaegsetes arvutites on selleks [[SATA|jada-ATA]] liides, mis lubab näiteks mitme [[Kõvaketas|kõvaketta]] ühendamist ilma spetsiaalse [[Laiendplaat|kaardita]]. Kuna selline liides on mõeldud pigem ressursinõudlikumate seadmete jaoks ning näiteks hiire ühendamiseks on see liiga kallis, siis on välja töötatud sihtotstarbelised välissiinid, millest tuntuim on [[jadasiin]] [[Universaalne järjestiksiin|USB]].
 
Kuna jõudluste vahe mälu ja protsessori vahel üha suureneb, siis on kaasaegsete protsessorite külge lisatud ülikiired [[vahemälu]]d. Selline süsteem lubab protsessoril suhelda seadmetega ülikiire siini kaudu, mis on põhimälu siiniga võrreldes oluliselt kiirem. Nende süsteemisiinide kaudu suheldakse vastavate adapterite abil ka [[Arvuti lisaseadmed|välisseadmetega]]. Arhitektuurilt sarnanevad sellised süsteemid [[hajusarvutus]]t kasutavate süsteemidega, kus suhtluseks kasutatakse võrgu asemel siine. Sellise süsteemi puhul on laiendusiinidlaiendussiinid protsessorist eraldiseisvad ja ei ole seotud protsessori arhitektuuriga ning varasem süsteemisiin on nüüd esisiin.
 
Nende muutuste valguses ei ole võimalik üheselt eristada klassikalist süsteemisiini, laiendussiini ning välissiini, sest neil puudub mõtteline seos reaalsete siinidega. Peamine siinide kategoriseerimisviis põhineb siini töö iseloomul, kas siin ühendab välimisi või sisemisi seadmeid (näiteks SCSI- ning PCI-siinid). Samas paljusid tuntud siine kasutatakse mõlemaks otstarbeks. SATA-t ja eSATA-t võis varem lugeda peamiselt sisemisteks siinideks ning peamiselt välissiini otstarbeks loodud IEEE 1394 kasutatakse nüüd autotööstuses süsteemisiinina. On ka siine, mis on väljatöötamise algusest saadik mõeldud mõlemat rolli täitma, näiteks I²C.