'''Kose pastoraat''' asub [[Kose kirikuaed|Kose kirikuaiast]] vahetult põhjas.
[[Kirikla]] ehitati 1918. sajandi esimesel poolelsajandil. Hoone võõrandati 1940. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|nõukogude võimu poolt]] koos kõigi koguduse maade ja varadega ning pärast 1941. aastat elasid seal lühikest aega lahingutes elukoha kaotanud kohalikud. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal sai kogudus hoone tagasi ja 1942. aastal toodi pastoraati elekter. Seoses taasalanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukoguse okupatsiooniga]] võeti 1944 kiriku varad taas riigi omandisse. Pastoraadis asusid rahvamaja, [[Kose raamatukogu|raamatukogu]] (1949–1959), spordiseltsi Jõud klubiruumid, miilitsa ülema korter ja kooliõpetaja korter ning 1950. aastal nimetati see ümber [[Kose rajoon|rajooni]] kultuurimajaks. Alates 1951. aastast tehti mitu ümberehitust.
1980. aastatel lasti hoonel laguneda. Kultuurimaja lõpetas hoones tegevuse ning kui pärast taasiseseisvumist kirikla kogudusele tagastati, oli hoone väga halvas seisukorras. Inventar oli laiali kantud või rüüstatud ning maja konstruktsioonid lagunesid.
