Fath Ali-šahh: erinevus redaktsioonide vahel

'''Fath Ali-šahh Kadžaar''' (Qajar, Kajar.; [[pärsia Pärsia:keel]]es فتح على شاه قاجار‎ ; [[1771]] – [[1834]]), oli teine [[Kadžaarid]]e [[dünastia]]st pärinev [[Iraan]]i [[šahh]]. Valitses aastatel [[1797]] – [[1834]]. Tema isa oli [[Hossein Qali-khaan]], vend [[Kadžaarid]]e dünastia rajaja [[Aga Muhammad-khaan]].

Täiendas etiketti ja võttis kasutusele "Tāj-i-Kīyānī" (Pärsia:pärsia keeles تاج كيانى‎ ​), Kayani Krooni.

Tema ajal algas [[Iraani-Venemaa sõda]] pärast seda, kui [[Venemaa]] [[1804]]. aastal hõivas [[Gruusia]]. Iraan palus abi [[Suurbritannia]]lt, kellega sõlmiti leping pärast [[Napoleon]]i langust. Suurbritannia keeldus abist, et säiliks kokkulepe, et [[Prantsusmaa]] ei ründa [[Venemaa]]d. Iraan küsis abi Prantsusmaalt, saatis saadikud [[Napoleon]]iNapoleoni juurde, kus kirjutasid alla [[Finkensteini rahu]]. Kuid kui Prantsusmaa oli juba valmis [[Iraan]]iIraani aitama, tegi [[Napoleon]] Venemaaga rahu. Sel ajal saabus Iraani [[John Malcom]] ja lubas abi, kuid hiljem [[Suurbritannia]] muutis meelt ja soovitas [[Iraan]]ilIraanil taanduda. Vene väed hõivasid 1813. aastal [[Tabriz]]i ja Iraan pidi loovutama [[Golestān]]i. Teine sõda algas 1826. aastal ja lõppes 1828. aastal [[Turkmanchai rahu]] sõlmimisega, mis andis [[Venemaa]]le suuri eesõigusi.

Ta võttis oma teenistusse paljud kunstnikud ja kirjanikud, et teha raamat oma sõdadest [[Venemaa]]ga, saades selleks inspiratsiooni [[Firdausi]] [[Iraan]]iIraani [[eepos]]est "[[Shāhnāmeh]]". See raamat, mida paljud peavad [[Kadžaarid]]e ajal kirjutatutest huvitavamaks, sai nimeks Šahanšahnama.