Erinevus lehekülje "Teaduslik meetod" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Teaduslik meetod''' on tõeste teadmiste saamise üldised toimingud. Tuntum on nn [[hüpoteetilis-deduktiivne meetod]]; vaatluste või mõõtmiste põhjal [[hüpotees]]ide püstitamine, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine korratavate [[eksperiment|katsete]] teel. Toetudes teaduslikule meetodile omame kaasaegset teaduspõhist [[maailmavaade]]t, tunneme [[loodusseadus]]eid ja oskame [[Maailm (filosoofia)|maailmas]] toimuvat seletada teaduslike [[teooria]]te abil.
 
== Vaidlused teadusfilosoofias ==
[[Karl Popper]] arvas, et hüpoteetilis-deduktiivse teadusliku meetodi järjekindel kasutamine eristab [[teadus]]t mitteteadusest. Tema [[definitsioon|definitsiooni]] järgi teadus peab sisaldama hüpoteese (oletusi), mis võimaldavad teha kontrollitavaid ennustusi ning hüpoteesid peavad olema [[Falsifitseeritavus|falsifitseeritavad]].
 
[[Paul Feyerabend]] vaidlustas Popperi [[teadusfilosoofia|teadusfilosoofiat]] ning astus teadusliku meetodi seatavate piirangute vastu, väites, et need piiravad vaba teadusliku mõtte arengut, pealegi on teadlased ajaloos nagunii järjekindlalt rikkunud kõiki meetodi reegleid.
[[Thomas Kuhn]]i järgi pole võimalik eraldada kontrollitavat teooriat teooriast, mille raames vaatlusi tehakse; teadust tehakse teadlaskonna konsensust väljendavate [[paradigma (Kuhn)|paradigma]]de raames, teadus on pigem sotsiaalne kui loogiline protsess ning vahe teaduse ja mitteteaduse vahel on vastavate kogukondade käitumises. Teadusfilosoofid on esile toonud ka [[induktsiooniprobleem]]i – üksikute katsetulemuste põhjal ei saa vältimatult järeldada üldist teooriat.
 
Filosoofide kriitikale vaatamata on teaduslik meetod laialt tunnustatud teadustöö objektiivsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse taotlemise vahend. Teadusliku meetodi osaks on kujunenud ka nõue kasutatavaid mõisteid täpselt defineerida ja järjekindlalt kasutada - täppiskeel erineb [[Üldkeel|üldkeelest]].
 
Tänapäeval ei räägita enam üldisest teduslikust meetodist, vaid üksikutest [[Meetod|meetoditest]] ja [[Uurimus|teadusuuringust]]. Teaduslik uurimistöö algab erapooletust vaatlusest või mõõtmisest (kuigi seda tehakse üldiselt mingi eelneva teooria või oletuse raamides). Mõõtmised peavad olema võimalikult täpsed ning sisaldama ka mõõtemääramatuse hinnangut. Seejärel püstitab teadlane hüpoteesi, tavaliselt mingi põhjusliku seose või korrelatsiooni kohta. Hüpoteesi allikaks võib olla analoogia, induktsioon või puhas fantaasia, sageli ka raskesti seletatav inspiratsioon. Deduktsiooni teel tuletatakse üldisest hüpoteesist konkreetne ennustus. Selle kontrollimiseks viiakse läbi katseid või teatud juhul ka vaatlusi ning võrreldakse tulemusi ennustusega. Katsete puhul on oluline nende täpne dokumenteerimine, korratavus teiste teadlaste poolt ja mitmeti tõlgendatavuse välistamine. Vastavalt katsetulemustele leiab aset hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine.
 
Teadusliku meetodi ajaloolisse kujunemisse on panuse andnud mitmed teadlased ja filosoofid: [[Roger Bacon]], [[René Descartes]], [[Galileo Galilei]], [[Isaac Newton]], [[John Stuart Mill]], [[David Hume]] jt.
 
==Vaata ka==
*[[kvalitatiivsedKvalitatiivsed uurimismeetodid]]
*[[kvantitatiivsedKvantitatiivsed uurimismeetodid]]
*[[otsustavOtsustav eksperiment]]
*[[Teadus]]
*[[Uurimus]]
 
==Kirjandus==
4163

muudatust