Geomeetriline nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Täpseim ja laialdaselt kasutusel olev meetod kõrguste mõõtmiseks on '''geomeetriline ehk horisontaalkiirega nivelleerimine'''. Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv. Töövahenditeks on mõõtelatid ja [[nivelliir]], mis tagab horisontaalse viseerimiskiire.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ranne, Raivo|url=https://eprints.tktk.ee/id/eprint/1751/2/1_nivelleerimise_miste_ja_viisid.html|pealkiri=Nivelleerimise mõiste ja viisid|väljaanne=Liitnivelleerimine|aeg=2010|vaadatud=23.02.2021}}</ref> Nivelliiri peab paiknema kahest mõõdetavast punktist võrdsel kaugusel. Punktidevaheline kõrguskasv leitakse, kui lahutatakse tagasivaate lati lugemist edasivaate lugem. <ref name=":0">E. Runtal. 2017. Bakalaureusetöö. [https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3260/Erki_Runtal_2017BA_GM_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y "PRISMA ASENDI MÕJU KÕRGUSE MÄRKIMISE TÄPSUSELE"]. Vaadatud: 23.02.2021.</ref> Tuleks silmas pidada, et geomeetriline nivelleerimine on küll täpne, kuid praktikas võib tekkida mitmeid vigu järskude pinnavormide tõttu.<ref>Ceylan, A.,Inal, C., Sanlioglu, I. [https://www.fig.net/resources/proceedings/fig_proceedings/cairo/papers/ts_33/ts33_05_ceylan_etal.pdf "Modern Height Determination Techniques and Comparison of Accuracies"]. 2005. Vaadatud 23.03.2021.</ref>