Noored Kotkad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
132. rida:
Alates 1931. aasta suvest toimusid laagrid ja erinevad võistlused. Esimene üleriiklik (juhtide) õppelaager korraldati 1933. aastal [[Viimsi]]s.
 
1934. aasta lõpuks kuulus organisatsiooni umbes 6000 noorkotkast ehk umbes 6,6 % 8-18 aastastest Eesti noormeestest. Arvu ei saanud pidada piisavaks. Töö koolide juures ei tahtnud alati ka õnnestuda, kuna paljudel kohapealt leitud juhtidel polnud selget arusaama. Noorkotkaste ettevalmistus, välimus ja rivikord jätsid tihti soovida. Noorterühmade tegevus nõudis rahalisi ja muidki ressursse, millest oli aga sageli puudus. Noored pidid oma rahast hankima muuhulgas vormiriietuse ja varustuse, sh telgid. Napiks jäi liikmemaksust.
==== Areng suurorganisatsiooniks ====
[[Pilt:NK liikmed ryhmad 1932-39.jpg|pisi|310px|]]
Kaitseliidu ülema 8. jaanuari 1935. aasta käskkirjaga nr 2 anti Kaitseliidu malevatele Noorte Kotkaste toetamiseks senisest konkreetsemad juhised, mida(täiendati täiendativeel 29. aprillil 1937). Kaitseliidu malevkonnadmalevkondadel pididkästi hakkamahakata tegutsema vastavatekohalike Noorkotkaste malevkondadega tihedas koostöös. Kaitseliidu malevkonnast hakati määrama või kooskõlastama noortega tegelevat pealikku. Hakkasid toimuma kaitseliitlaste ja noorkotkaste ühisüritused ja vanemad noorkotkad osalesid mõnikord isegi Kaitseliidu õppustel. Vähendati kaitseliitlastest noortejuhtide osalusnõuded Kaitseliidu väljaõppes ja tegevuses, andmaks aega noortetööks. Noorkotkastel lubati viia koondusi läbi Kaitseliidu allüksuste ruumides.
 
Esimene suur üleriiklik üldlaager toimus 18.- 24. juunil 1935. aastal [[Pirita]]l u 1300 osavõtjaga. Laagri vanemaks oli Tallinna linnapea [[Jaan Soots]]. Sama1935. aasta lõpuks oli organisatsioonis juba üle 600 allüksuse ja üle 9500 noorkotka (seega üle 10 % kõigist 8-18 aastastest Eesti noormeestest).
 
Organisatsiooni arengut soodustas lisaks aktiivsele propagandale ja Kaitseliidu toele ka 1936. aastal jõustunud Noorsootöö organiseerimise seadus, millega kehtestati kõigi Eesti noorteorganisatsioonide üle riiklik kontroll ja õhutati noorte organiseerumist. Noorte allüksuste majandusliku olukorra parandamiseks hakati noortemalevate juurde asutama aga [[Noorte Kotkaste sõprade selts]]e ja korraldama loteriisid.
 
Alates 1936 hakkas ilmuma noortejuhtide häälekandja [[Kotkas (ajakiri)|Kotkas]] ja (1938-1939 ilmus ka selle salgapealikele mõeldud lisa [[Kotkas (ajakiri)|Noor Kotkas]]). Sama1936. aasta lõpuks küündis noorkotkaste arv u 12 000 -ni. 2 aastaga oli liikmeskond kahekordistunud.
Noorterühmade tegevus nõudis rahalisi ja muidki ressursse, millest oli aga kohtadel sageli suur puudus. Napiks jäi korraldatud loteriidest ning liikmemaksust. Liikmed pidid oma rahast hankima ka vormiriietuse ja näiteks telgid. Olukorra parandamiseks hakati noortemalevate juurde asutama Noorte Kotkaste sõprade seltse. Ühtlasi lubati noorkotkastel viia koondusi läbi Kaitseliidu allüksuste ruumides.
 
1938. aasta juunis toimunud [[Võidupüha]] pidustustest ja Kaitseliidu paraadist Tallinnas võttis ajakirja Kotkas andmeil osa umbes 1500 noorkotkast ja üle 100 lipu. Kõigile pidustustest osa võtnud noorkotkaile anti vastav juubelimärk. Sama märk kinnitati kõikide lippude varrastesse. Sama aasta 20.-21. augustil toimus aga esimene üleriiklik Kaitseliidu noorte laskevõistlus, mille võitsid Tartu maleva noorkotkad.
Alates 1936 hakkas ilmuma noortejuhtide häälekandja [[Kotkas (ajakiri)|Kotkas]] ja 1938-1939 ilmus selle salgapealikele mõeldud lisa [[Kotkas (ajakiri)|Noor Kotkas]]. Sama aasta lõpuks küündis noorkotkaste arv u 12 000 -ni.
 
1930-ndate teisel poolellõpul rajati [[Võru]] lähedale [[Kubija järv]]e äärde [[Kotkakodu]] - noorkotkaste üleriiklik keskne laagriasutus-suvekodu.
 
1938. aasta juunis toimunud [[Võidupüha]] pidustustest ja Kaitseliidu paraadist Tallinnas võttis ajakirja Kotkas andmeil osa umbes 1500 noorkotkast ja üle 100 lipu. Kõigile pidustustest osa võtnud noorkotkaile anti vastav juubelimärk. Sama märk kinnitati kõikide lippude varrastesse. Sama aasta 20.-21. augustil toimus aga esimene üleriiklik Kaitseliidu noorte laskevõistlus, mille võitsid Tartu maleva noorkotkad.
 
Vabadussõjast edasi kandunud patriotism ja riiklikult toetatud ning organiseeritud propaganda tegid organisatsiooni leviku ja menu massiliseks - noorkotkaste allüksused tegutsesid 1930-ndate lõpuks praktiliselt kõigi üldhariduskoolide juures ja omasid olulist [[ühiskond]]likku ning [[haridus]]likku kaalu.