Pavlovsk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud vanad koordinaadiparameetrid; muud süntaksiparandused
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Lingitäpsustus: Pärn → Pärn (perekond)
32. rida:
Enne Pavlovski asutamist oli selle maa-ala kaetud [[segamets]]a, milles ülekaalus olid [[okaspuu]]d, ja [[madalsoo]]ga. Intensiivse majandustegevuse tulemusel on tänapäeval loodusmaastik kõikjal asendunud [[kultuurmaastik]]uga. [[Elamumaa]] ja [[põllumajandusmaa]] kõrvalt kohtab teisese tekkega [[haavik]]uid ja [[kaasik]]uid, vähem [[lepik]]uid ja [[paju]]metsi.
 
[[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il loodi Pavlovskisse [[park|pargid]]. Tänapäeval hõlmab pargipiirkond 5,548 km² ning koosneb Paveli ja Anna pargist. Aastail 1978–1983 loendati pargis 361 tuhat [[puu]]d, mis kuulusid 54 [[liik (bioloogia)|liiki]]: 16 liiki [[kuusk]]i, [[mänd|männid]], [[lehis]]ed, [[nulg|nulud]], 2 liiki [[kask]]i, 2 liiki pajusid, 2 liiki [[pärnPärn (perekond)|pärni]]i, [[tamm]]ed, [[jalakas (perekond)|jalakad]], [[hall lepp]], [[haab|haavad]], [[pihlakas|pihlakad]] ja [[toomingas|toomingad]]. [[Põõsas|Põõsaid]] oli 88 liiki, neist kõige sagedasemad olid [[suur läätspuu]], [[enelas|enelad]], [[kukits]] ja põõsaspajud.
 
1978. aastal loendati Pavlovskis 71 liiki [[lind]]e, mis kuulusid 28 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja 9 [[selts (bioloogia)|seltsi]]. [[Imetaja]]test elavad seal [[orav]]ad, [[valgejänes]]ed, [[nirk|nirgid]], [[kärp|kärbid]], [[mutt|mutid]], [[karihiir]]ed, [[siil]]id, [[harilik leethiir|leethiired]] ja [[ondatra]]d. Talvel tulevad parki [[rebane|rebased]], [[metssiga|metssead]] ja [[põder|põdrad]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksetest]] elavad pargis [[rohukonn]] ja [[harilik kärnkonn]], [[roomaja]]test [[arusisalik]]. [[Putukad|Putukaid]] on leitud 87 liiki 46 sugukonnast.