Olustvere: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lisatud Olustvere jaamahoone ehitamine
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}}
{{EestiAsula
| nimi = Olustvere
21. rida ⟶ 22. rida:
Schillingitele kuuluva mõisana mainitakse Olustveret (Hollastfer) alles 1638. aasta maarevisjonis, siis kuulusid mõisa alla Üldeküla, Kuhjavere ja Vanamõisa külad. 1688. aastaks on Vanamõisa läinud Sürgavere mõisa alla ja Olustvere mõisale lisandunud (1638. aastal veel Alaküla mõisale kuulunud<ref>{{Raamatuviide|autor=Oleg Roslavlev|pealkiri=Die Revision Livlands 1638. Estnisches Siedlungsgebiet II|aasta=1969|koht=München|kirjastus=|lehekülg=106}}</ref>) Tääksi küla, pool Kuiavere küla ja mõisamaadel rajatud Mõisaküla.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=229&iid=3046&tbn=1&pgn=1&prc=80&ctr=0&dgr=0&lst=1&img=sra0001_001_0000007_00091_t.jpg&hash=935950f345d7bca8819b26af91b43137|pealkiri=Pärnumaa 1688. aasta revisjon. Suure-Jaani, ...;|väljaanne=Saaga|aeg=21. jaanuar 2021|vaadatud=21.01. 2021}}</ref>
 
Kuningas Sigismund III on 16. sajsajandi lõpus andnud Olustvere Nicolaus Eismontile eluaegseks valduseks, kes andis selle 1598. aastal üle Franz Blanckenfeldile. 1624. aastal on Rootsi kuningas kinkinud Olustvere koos teiste valdustega Jacob de la Gardiele, kelle pärijatega on Valentin Schilling 17. sajandil mõisa omamise pärast aastakümneid kohut käinud. 1688. aastal on Olustvere mõis panditud Schlippenbachide perekonnale. 1734. aastal läks mõis kaasavarana Fersenite suguvõsale, kelle käes oli 1918. aastani.<ref>{{Raamatuviide|autor=Heinrich von Hagemeister|pealkiri=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, 2. köide|aasta=1837|koht=Riia|kirjastus=Eduard Franzen's Buchandlung|lehekülg=203}}</ref>
 
Praegune kahekorruseline inglise stiilis mõisa peahoone valmis 1903. aasta paiku. Eesti Aleksandri Põllutöökool alustas selles tegevust 1920. aastal. Praegu tegutseb seal [[Olustvere muuseum]].
29. rida ⟶ 30. rida:
Olustvere jaamahoone valmis 1901. aastal kitsarööpmelise Pärnu-Viljandi-Tallinna raudtee äärde varasematele Lõhavere mõisa maadele. 1920-tel aastatel rajati jaama ümbrusse ka Olustvere asundus.
 
1977 liideti Olustverega [[Papioru|Papioru küla]].
 
[[Olustvere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Olustvere vald]] asutati aastal 1866, mil Olustvere mõisaga liideti ka Aimla ja Jaska mõisate alad. 1897. aastal liideti sellega ka Reegoldi ja Navesti vallad. 20. sept 1912. a otsusega eraldati Vastemõisa vallast Mäeküla küla ja liideti Olustvere vallaga. 1939. aastal liideti vallaga ka Sürgavere vallast lahutatud Mudiste ja Kärevere külad. 1945. aastal jagati Olustvere vald külanõukogudeks, vald kaotati aastal 1950.
 
Olustvere oli uuesti aastatel 1990–2005 eksisteerinud [[Olustvere vald|Olustvere valla]] keskus. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus alevik [[Suure-Jaani vald]]a.
Olustvere vald asutati aastal 1866, mil Olustvere mõisaga liideti ka Aimla ja Jaska mõisate alad. 1897. aastal liideti sellega ka Reegoldi ja Navesti vallad. 20. sept 1912. a otsusega eraldati Vastemõisa vallast Mäeküla küla ja liideti Olustvere vallaga. 1939. aastal liideti vallaga ka Sürgavere vallast lahutatud Mudiste ja Kärevere külad. 1945. aastal jagati Olustvere vald külanõukogudeks, vald kaotati aastal 1950.
 
Vallavanemad:
 
1867-1873 Mihkel Kalep
 
1873- Tõnis Tirrmann
 
-1880 Jaan Suurkivi
 
1880-1881 Mihkel Kalep
 
1882-1884 Jaak Tiss
 
1885-1887 Peet Aua
 
1888-1891 Mihkel Vahtramäe
 
1891-1894 Hendrik Jürrmann
 
1894-1896 Hans Riiner
 
1897 Hans Reiner
 
1897-1899 Peet Aua
 
1900-1902 Hans Riiner
 
1903-1907 Hans Kalep
 
1908-1913 Ado Rähn
 
1914-1917 Jaan Vahtramäe
 
1917-1918 Jaan Taar
 
1918 (jaanuar-veebruar) Mihkel Kalep (töörahva nõukogu esimees)
 
1918 (veebruar-märts) Jaan Hansen
 
1918 (märts-november) ltn Biefolt (Ortskommandant)
 
1918-1919 Jaan Hansen
 
1919-1924 Tõnis Vahtramäe
 
1924-1927 August Mikkor
 
1927-1930 Tõnis Vahtramäe
 
1930-1940 Jaan Vahtramäe
 
1940 (veebruar-august) Theodor Koppel
 
1940 (august-september) Voldemar Jürimäe
 
1940-1941 August Arupõld
 
1941 (veebruar-juuli) Mihkel Rannamets (täitevkomitee esimees)
 
1941-1944 Theodor Koppel
 
1944-1946 Jaan Malken (täitevkomitee esimees)
 
1947- August Kaup (täitevkomitee esimees)<ref>Heiki Suurkaski kogutud andmed seisuga 21.01. 2021</ref>
 
 
 
1977 liideti Olustverega [[Papioru|Papioru küla]].
 
Olustvere oli uuesti aastatel 1990–2005 eksisteerinud [[Olustvere vald|Olustvere valla]] keskus. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus alevik [[Suure-Jaani vald]]a.
 
[[Pilt:Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.JPG|thumb|left|Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool]]