Redaktsioon: 24. jaanuar 2021, kell 08:17 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 973 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. jaanuar 2021, kell 11:05 redigeeri eemalda Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 504 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Vetelpääste''' eesmärk on tagada [[veeohutus]] [[rand\|rannas]] või [[ujula]]s. Vetelpäästja peab lisaks vahetule päästmisele ka suutma anda esmast meditsiinilist abi. [[Avavesi\|Avavee]] vetelpäästjad töötavad [[Supelrand\|supluskohas]] ning nende varustusse kuulub ka [[päästepaat]]. Erinevalt ujula vetelpäästjast töötavad nad erinevates ilmastikuoludes ning üldjuhul ainult suvehooajal.<ref name="VÄIDE-VIIDE-01">[https://www.err.ee/943881/mere-ja-vetelpaastjad-valmistuvad-hooajaks-tooulesandeid-on-juba-olnud Mere- ja vetelpäästjad valmistuvad hooajaks, tööülesandeid on juba olnud] 21. mai 2019, ERR</ref> Välitingimustes peetakse mõistlikuks kasutada vähemalt üht vetelpäästjat 200 m rannariba kohta, kuid kokku mitte vähem kui 2 vetelpäästjat supelpiirkonnas.<ref name="VÄIDE-VIIDE-03">[https://veeohutus.ee/www/wp-content/uploads/2016/06/Rannavalve-teenuse-juhend.pdf Juhendmaterjal. Rannavalve teenuse hea tava] Juuni 2016, Siseministeerium</ref> [[Ujula]] vetelpäästjad töötavad ujulates ja veekeskustes ning nende ülesandeks on tagada [[Ohutuseeskiri\|ohutuseeskirjade]] täitmine.<ref name="VÄIDE-VIIDE-02">[https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10722875 Kutsestandardid: Vetelpäästja, tase 3] 11. juuni 2018, Sihtasutus Kutsekoda</ref> Reeglina töötavad nad sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutuvad kokku erinevate keemiliste ainete, [[müra]] ning tavapärasest kõrgema [[Temperatuur\|temperatuuriga]]. [[Fail:Lifeguard Training.jpg\|pisi\|Vetelpäästeõppus]] 10. rida: Vetelpäästja töö on vahetustega ja töötada tuleb individuaalselt või [[Meeskonnatöö\|meeskonnas]]. Töö on vahelduv, see sisaldab nii [[Rutiin\|rutiinseid]] tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid olukordi. Vetelpäästja põhilised töövahendid on [[päästerõngas]], -poi, -ritv, päästelaud, päästepaat, [[binokkel]], [[Sukelmask\|mask]], [[Hingamistoru\|toru]], [[lestad]], [[Sidevahend\|sidevahendid]] ja [[Esmaabi\|esmaabivarustus]]. Vetelpäästja tööks vajalikud eeldused: vastutustunne, usaldusväärsus, eetilisus, avatus, analüüsivõimelisus, kohusetundlikkus, pingetaluvus, suhtlemisjulgus, otsustusvõimelisus, füüsiline võimekus, hea tervislik seisund, suhtlusoskus.<ref>[https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10722875 Kutsestandardid: Vetelpäästja, tase 3] 11. juuni 2018, Sihtasutus Kutsekoda</ref> == Vetelpääste ajalugu Eestis == 95. rida: 1995. aastal otsustas EVPÜ koos teiste ILS-i liikmesriikidega kehtestada kõikides Eesti supelrandades rahvusvaheline punane-kollane-roheline lippude süsteem. 1995. aastast on Eesti Vetelpäästeühing [[mittetulundusühing]]. Olukorra muutusega kaasnes juriidiline segadus, milles mitmed vetelpäästjad kannatasid.<ref name="VÄIDE-VIIDE-04">[https://www.ohtuleht.ee/92510/19-vetelpaastjal-nelja-aasta-palk-saamata 19 vetelpäästjal nelja aasta palk saamata] 26. mai 2000, Õhtuleht</ref> 1998. aastal võttis VPÜ kui ILS-i liige aluseks rahvusvaheliselt kehtestatud vetelpäästja, vetelpäästeinstruktori ja tuukri väljaõppe programmi. Vetelpäästja [[Normatiiv\|normatiivid]] täitsid Otepää ja Pärnu vetelpäästejaama töötajad. 101. rida: 1998. aasta üleriigilistel täiendõppekursustel omistati tuukrikvalifikatsioon 24 inimesele. Kvalifikatsiooni kinnitas 47 tuukrit. Eesti taasiseseisvumisele järgnenud aastatel on vetelpääste organisatsioonilises tegevuses, teavitustöös ning elanikkonna väljaõppes toimunud mõningane langus. 1995.a. viidi ühing [[Siseministeerium\|Siseministeeriumi]] ja seejärel [[Päästeamet\|Päästeameti]] valitsemisalasse ning vastav osa riigieelarvest anti üle Siseministeeriumile. 1999. aastal oli vabariigis kolm aastaringselt töötavat vetelpäästejaama (Võru, Tartu ja [[Anne kanal]]). Suveperioodiks eraldavad rannavalveks raha [[Kohalik omavalitsus\|kohalikud omavalitsused]].<ref name="VÄIDE-VIIDE-05">[https://www.online.ee/~saving/Ajalugu-parem.htm Eesti Vetelpäästeühing. Vetelpäästealasest tegevusest Eestis 1870-1999.a.] Eesti Vetelpäästeühing</ref> 2009. aastal uppus Eestis 60 inimest.<ref name="VÄIDE-VIIDE-06">[https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1260/2010_Jalas.pdf?sequence=1&isAllowed=y Uppumissurmad Eestis. Lõputöö] 2010. a, Jalas, R., Sisekaitseakadeemia</ref> 2012. aastast peab vetelpäästjal olema erialane kutsetunnistus (tase 3), mille kutsestandard on ka vetepäästjate ettevalmistuse aluseks.<ref name="VÄIDE-VIIDE-07">[https://veeohutus.ee/www/wp-content/uploads/2016/06/Rannavalve-teenuse-juhend.pdf Rannavalve teenuse juhend] Juuni 2016, Siseministeerium</ref> 2019. aastal oli Eestis vetelpäästes ametis 110 inimest. Vetelpäästjaks koolitamise kestus oli kaks nädalat.[https://www.err.ee/943881/mere-ja-vetelpaastjad-valmistuvad-hooajaks-tooulesandeid-on-juba-olnud] Sel aastal uppus Eestis 35 inimest.<ref name="VÄIDE-VIIDE-08">[https://www.err.ee/1093157/uppunute-arv-oli-mullu-taasiseseisvunud-eesti-vaikseim Uppunute arv oli mullu taasiseseisvunud Eesti väikseim] 22. mai 2020, ERR</ref> 2020. aastaks tegeles Eestis vetelpääste ja rannavalvega peamiselt ettevõte G4S. Ligi sada ettevõtte vetelpäästjat töötasid juuni algusest kuni augusti lõpuni 21 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Tõrvas, Paides, Haapsalus ja Pärnus. Uppumisohust päästeti 8 inimest, suurem osa Lõuna-Eestis.<ref name="VÄIDE-VIIDE-09">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uhe-ettevotte-vetelpaastjad-hoidsid-tanavu-ara-kaheksa-inimese-uppumise?id=90905811 Ühe ettevõtte vetelpäästjad hoidsid tänavu ära kaheksa inimese uppumise] 01. september 2020, Delfi</ref> == Vaata lisaks ==

Vetelpääste: erinevus redaktsioonide vahel