Veeõitseng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Veeõitseng''' (ka: '''veeõitsemine''', '''vee õitseng''') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. Vanemas kirjanduses kasutatakse sageli mõistet "'''vetikate õitsemine'''", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole [[õis]]i ja nad ei [[õitsemine|õitse]].
Veeõitsengu peamine põhjus on [[toitaine]]te, eriti [[fosfaat]]ide üleküllus. See omakorda võib olla tingitud [[väetis]]te kasutamisest [[põllumajandus]]es, samuti [[majapidamine|majapidamistes]] fosforit sisaldavatest puhastusvahenditest. Kui niisugused ained on loodusesse sattunud, võivad nad vihmaveega veekogusse kokku kanduda. Veeõitsengu soodustajateks on peetud ka [[süsinik]]u ja [[lämmastik]]u üleküllust.
Veeõitseng võib ilmneda nii [[magevesi|magedas]], [[riimvesi|riimvees]] kui ka [[soolane vesi|soolases vees]]. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks [[fütoplankton]]i liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee [[värvus]]e muutus. Vesi võib muutuda hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja veekogu režiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on [[bakterid]].
| |||