Noored Kotkad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
137. rida:
Vabadussõjast edasi kandunud patriotism ja riiklikult toetatud ning organiseeritud propagandatöö tegid organisatsiooni leviku ja menu peagi massiliseks. Noorkotkaste allüksused tegutsesid 1930. aastate lõpuks praktiliselt kõigi üldhariduskoolide juures ja omasid olulist [[ühiskond]]likku ning [[haridus]]likku kaalu. Organisatsiooni arengut toetas ka 1936. aastal jõustunud Noorsootöö organiseerimise seadus, millega kehtestati kogu noorsootöö üle riiklik kontroll ja soodustati noorte organiseerumist.
Esimene suur üleriiklik üldlaager toimus 18.- 24. juunil 1935. aastal [[Pirita]]l u 1300 osavõtjaga. Laagri vanemaks oli Tallinna linnapea [[Jaan Soots]]. Sama aasta lõpuks oli organisatsioonis juba üle 600 allüksuse ja üle 9500 noorkotka (seega üle 10 % kõigist 8-18 aastastest Eesti noormeestest).
Noorterühmade tegevus nõudis rahalisi ja muidki ressursse, millest oli aga kohtadel sageli suur puudus. Napiks jäi ka korraldatud loteriidest ning liikmemaksudest. Olukorra parandamiseks hakati noortemalevate juurde asutama Noorte Kotkaste sõprade seltse. Ühtlasi lubati noorkotkastel viia koondusi läbi Kaitseliidu allüksuste ruumides.
Alates 1936 hakkas ilmuma noortejuhtide häälekandja [[Kotkas (ajakiri)|Kotkas]] ja 1938-1939 ilmus selle salgapealikele mõeldud lisa [[Kotkas (ajakiri)|Noor Kotkas]]. Sama aasta lõpuks küündis noorkotkaste arv u 12 000 -ni.
| |||