Redaktsioon: 23. jaanuar 2021, kell 21:52 redigeeri Ristikafänn (arutelu \| kaastöö) 153 muudatust →‎Tõlgendusi Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. jaanuar 2021, kell 22:00 redigeeri eemalda Ristikafänn (arutelu \| kaastöö) 153 muudatust →‎"Hingede öö" ja modernism Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
32. rida: Teos torkab Ristikivi loomingus silma selle poolest, et olles modernistlik ([[sümbolism\|sümbolistlik]], [[sürrealism\|sürrealistlik]], [[eksistentsialism\|eksistentsialistlik]]), erineb see täiesti tema ülejäänud 16 romaanist. Tähelepanuväärne on ka romaani asukoht Ristikivi loomingu ajateljel. Aastail 1938–1947 ilmus temalt viis, aastail 1961–1976 kaksteist romaani. Nende kahe perioodi vahelisel ajavahemikul 1947–1961, täpsemalt 1953. aastal ilmus ainult "Hingede öö". "Hingede öö" ja selle järel ilmunud ajalooline sari (1961–1976) kuuluvad Karl Ristikivi metafüüsilisse loomeperioodi, mis sai alguse 1949. aastal ilmunud novelliga "Novell".<ref name=":8">Liiv, Toomas 2000. Karl Ristikivi kirjanikuna. – K. Ristikivi. Hingede öö. Tallinn: Avita, 288–300.</ref> Romaanist on ilmunud viis trükki (1953, 1991, 2000, 2005, 2016) ning seda on tõlgitud vene, taani ja saksa keelde.<ref>[https://kultuur.err.ee/975515/karl-ristikivi-hingede-oo-ilmus-esmakordselt-saksa-keeles "Karl Ristikivi "Hingede öö" ilmus esmakordselt saksa keeles"] ERR kultuur, 30. august 2019</ref> 48. rida: Oskar Loorits on kirjutanud oma "Eesti rahvausundi maailmavaates" (1932, 2. täiendatud trükk 1948), et lisaks 2. novembri hingedepäevale peeti surnute päeva Skandinaavia eeskujul eriti saartel ja Lääne-Eestis sageli ka jõulu- või vana-aastaööl. Siis avas majaperemees peale pere magamaminekut maja uksed ning palus surnud pereliikmed ja tuttavad peolauda, kus ta sõi ise ja kostitas oma nähtamatuid kaaslasi. Sellele traditsioonile toetub ka Läänemaa juurtega Karl Ristikivi "Hingede öö". <ref name=":1" /> "Hingede ööd" ja ajaloolise sarja romaane ühendavad paljud leitmotiivid. <ref name=":1" /><ref name=":0">Keedus, Krista 2018. "Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas". Juhendajad Marina Grišakova ja Eva Lepik. Magistritöö. Tartu Ülikool, maailmakirjanduse õppetool.</ref> Seetõttu on kasulik vaadelda ja tõlgendada neid tekste kui ühtset tervikut. == Sisukokkuvõte == 86. rida ⟶ 88. rida: Jaan Undusk on välja toonud, et nii "Hingede öö" teksti kui ka ajaloolise sarja romaanidesse on põimitud Püha Graali müüt. Peategelast võib vaadelda graalirüütel Parzivalina ja Surnud mehe maja Püha Graali lossina, mille peremees on surnud. Graali müüdist lähtudes otsib peategelane Surnud mehe majas ringi ekseldes Püha Graali – kõrgemat tõde. Peategelane tundub jõudvat äratundmiseni, et inimolemine on väärtus iseeneses, mis ei vaja enam edasisi põhjendusi. Surnud mehe maja vapi ühel vapipoolel kujutatud kaks tervitavat kätt ja romaani lõpp rõhutavad ligimesearmastuse olulisust. Kui peategelane lahkub majast, ütleb talle tema teejuht Stanley: "Ära ainult lükka tagasi ühtki väljasirutatud kätt!". "Hingede ööd" ja ajaloolise sarja romaane ühendavad paljud leitmotiivid. <ref name=":1" /><ref name=":0">Keedus, Krista 2018. "Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas". Juhendajad Marina Grišakova ja Eva Lepik. Magistritöö. Tartu Ülikool, maailmakirjanduse õppetool.</ref> Seetõttu on kasulik vaadelda ja tõlgendada neid tekste kui ühtset tervikut. Näiteks läbivad ajaloolist sarja korduvad nimed, mis tähistab nime jumalast antust ja selle saatuslikkust. "Hingede öö" 20. sajandi maailmas valitseb "nimeskepsis, kadunud nime motiiv". Tegelaste nimed on neist võõrandunud – nimed on vahetatavad, neid asendatakse vahel isegi numbrikombinatsiooni, üldnime või vilistamisega. <ref name=":1" /> Ristikivi hilisloomingu tegelaste ideaaliks on Kristus<ref name=":4" /> ja Maarja.<ref name=":3">Lepik, Eva; Heinapuu, Ott 2008. Pärisnimi kui leitmotiiv: nimi ja pagulus Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklis. – Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toim Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 187–229.</ref> Sarnaselt Jeesus Kristusele on ka Ristikivi tegelased tihti ümbritsevaga oma eetiliste tõekspidamiste tõttu konfliktis ja nende üle mõistetakse kohut.<ref>Pärlin, Liina 1998. Karl Ristikivi inimese müüt. Juhendaja Rein Veidemann. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool.</ref> Kohtupidamise motiiv saab alguse "Hingede ööst" ja kandub edasi ajaloolise sarja teostesse. Ristikivi keskseid naistegelasi iseloomustatakse tekstis sageli Maarja sümbolite abil. Maarjat sümboliseerivad liilia, roos ja Ülemlaulu Vulgata tõlkest pärinev vormel ''hortus conclusus'' – suletud aed<ref name=":3" /> on nii “Hingede öö” kui ka ajaloolise sarja leitmotiivid. Ristikivi inimese ilmaliku sfääri kuuluvateks eetilisteks ideaalideks on graalirüütel<ref name=":1" /> ja daam<ref name=":0" />, mis on olulisteks kujunditeks nii "Hingede öös" kui ka ajaloolises sarjas. Rüütlil ja daamil oli religioosse ja kurtuaasse maailma vastastikuse ideeülekande tõttu ühisjooni nii Jeesuse kui ka Maarjaga. <ref name=":2" />

Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel