Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
"Hingede öö" on täis mitmetähenduslikke kujundeid, romaani keel läheneb kohati luulekeelele, mistõttu on teos avatud üha uutele tõlgendustele.<ref name=":4" />
"Hingede öös" leiduvat ajatust ja eksistentsialistlikke kujundeid on analüüsinud Reet Neithal oma artiklis "Sümbolist eetikani: "Hingede öö"".<ref name=":5" /> Reet Neithali sõnul sümboliseerib peategelase ekslemine labürintlikus Surnud Mehe majas nii pagulusega kaasnevat ängistust kui ka inimelu olemuslikku haprust ja pidetust.<ref name=":4" /> Romaani
"Hingede öö" peategelane kogeb üksindust, hirmu ja süütunnet, mis on eksistentsialistliku filosoofia kesksed mõisted. Peategelast valdab hirm, ses ta kardab, et inimese eksistentsil puudub mõte või on see talle tunnetamatu. "Hingede öös" on esil inimese eksistentsi juhuslikkus ja paratamatus. Samas on inimene oma eetilistes valikutes vaba. Eksistentsialistide arvates avaneb olemise tuum kriisiseisundis. "Hingede öö" peategelane leiab tee majast välja, siis kui ta on sügavas masenduses ja tunnetab surma lähedust.
|