Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ristikafänn (arutelu | kaastöö)
Ristikafänn (arutelu | kaastöö)
34. rida:
"Hingede öö" on täis mitmetähenduslikke kujundeid, romaani keel läheneb kohati luulekeelele, mistõttu on teos avatud üha uutele tõlgendustele.<ref name=":4" />
 
"Hingede öös" leiduvat ajatust ja eksistentsialistlikke kujundeid on analüüsinud Reet Neithal oma artiklis "Sümbolist eetikani: "Hingede öö"".<ref name=":5" /> Reet Neithali sõnul sümboliseerib peategelase ekslemine labürintlikus Surnud Mehe majas nii pagulusega kaasnevat ängistust kui ka inimelu olemuslikku haprust ja pidetust.<ref name=":4" /> Romaani tegevusetegevus toimuminetoimub vana aasta viimasel ööl loobehk piirsituatsioonipiirsituatsioonis.<ref name=":5" /> Peategelane heidab endale ette mitte osalemist võitluses maailmas valitseva ülekohtu vastu ja ta tahab selgusele jõuda oma vasutuse määras.<ref name=":4" /> Peategelane tajub oma viibimist majas ebaseaduslikuna. Ta otsib majas toimuva st olemise mõtet, kuid see varjatud teadmine jääb talle kättesaamatuks.Tegelasel Peategelane tahab ka selgusele jõuda maailma ülekohtuga silmitsi seisva inimese vasutuse määras.<ref name=":4" /> Mehel aitavad majas liigelda teejuhid (Sixten-Vergilius, Stanley, Bobby, sõdurid jt), kes näivad olevat kõrgema teadmise kandjad. Sageli aitab peategelase hädast välja ka tema sisetunne, mis tuleb appi seal, kus mõistusest pole abi.<ref name=":5" />
 
"Hingede öö" peategelane kogeb üksindust, hirmu ja süütunnet, mis on eksistentsialistliku filosoofia kesksed mõisted. Peategelast valdab hirm, ses ta kardab, et inimese eksistentsil puudub mõte või on see talle tunnetamatu. "Hingede öös" on esil inimese eksistentsi juhuslikkus ja paratamatus. Samas on inimene oma eetilistes valikutes vaba. Eksistentsialistide arvates avaneb olemise tuum kriisiseisundis. "Hingede öö" peategelane leiab tee majast välja, siis kui ta on sügavas masenduses ja tunnetab surma lähedust.