Theo van Doesburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
Van Doesburgil oli väga selge nägemus sellest, missugune peaks hea arhitektuur olema. Esiteks peab see olema suunatud praktilise elu vajadustele, s.t. üleliigsetele kaunistustele, millel konkreetne funktsioon puudub, kohta ei ole. Teiseks ei tohi hea arhitektuur kopeerida eelnevate ajastute stiile. Kuna van Doesburg leidis, et arhitektuur on eelkõige seotud elustiiliga ning kuivõrd igal ajastul on oma elustiil (ja igal riigil ning rahval veel omakorda oma eriline elustiil), siis ei tohiks kopeerida eelnevate sajandite arhitektuurilisi saavutusi, sest need sobisid vaid omasse aega. Seetõttu oli van Doesburg ka väga pahane nende arhitektide peale, kes lõid segastiilis või muidu vanemast kunstist inspireeritud hooneid. Van Doesburg ise kasutas meeleldi väljendit “uus arhitektuur”, “uue (või “moodsa”) aja inimene”, eristades selgelt 20. sajandi esimese veerandi ühiskonda varasemast. Van Doesburg hindas väga oma kaasaega selle suurte tehnoloogia-alaste saavutuste tõttu, mis teda insipireerisid oma kunstiteooria kujundamisel; ta ei suutnud mõista varasemaid ajastuid, neisse ta suhtus üleolevalt. Näiteks oli ta huvitatud sellest, missugune peaks välja nägema tuleviku linn (linnaplaneerimine oli üks ta suurematest huvidest). Ta pidas halvaks linnapilti mitmekesistavaid detaile, nt. korrapäratu tänavavõrk ja üksteisest erinevad üksikelamud. Kuid ta pani suurt rõhku ka sellele, mis praegugi on linnaplaneerimises oluliseks küsimuseks, nimelt liikluse koht linnaruumis. Viimases oli ta seisukohaks küll autoliikluse osakaalu suurendamine ning mitte liikluse väljaviimine kesklinnast, millest hoopis viimane on moes 21. sajandil. Ta teooriad ei hõlmanud mitte ainult ehitust, vaid ka ühiskonda: individualismi pidas ta halvaks küll ühiskonnas, kuid samuti pidas ta halvaks individualismi ehituskunstis (nt. ei meeldinud talle üksteisest erinevad üksikelamud, vaid hoopis üksteisega sarnased suured korterelamud).<ref>Vt. väga head ülevaadet van Doesburgi arhitektuuri puudutavatest arvamustest: van Doesburg 1990.</ref>
 
           Ta enda kavandatud hoonetest on tuntuimad ta elumaja Meudonis ning kohvik “Aubette” [[Strasbourg]]’is (1926–1928).
 
       
 
=== '''Tegevus maalikunstniku ja luuletajana''' ===