Jämesoolevähk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P HC: eemaldatud Kategooria:Haigused; lisatud Kategooria:Vähk |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
18. rida:
Pole tuvastatud ühte kindlat põhjust, miks jämesoolevähk tekib, küll aga teatakse erinevaid riske, mis haigestumise tõenäosust kasvatavad. Näiteks on teada, et haigestumise risk kasvab vanusega. [[Haigestumus]] hakkab eriti kasvama 50. eluaastates ja saavutab kõrgpunkti 70. eluaastates. 90% jämesoolevähi juhtudest esineb inimestel, kes on üle 50 aasta vanused. Veel on olulisteks [[riskitegur]]iteks rasvase toidu söömine, vähene liikumine ja [[ülekaalulisus]]. Vähirisk on suurem ka haigetel, kellel on vähikolle mõnes muus organis juba avastatud. Riski saab vähendada, vältides suitsetamist ning alkoholi ja punase liha liigtarbimist.<ref name="Huxley et al, 2009">Huxley, Rachel R., Alireza Ansary-Moghaddam, Peter Clifton, Sebastien Czernichow, Christine L. Parr, and Mark Woodward. 2009. “The Impact of Dietary and Lifestyle Risk Factors on Risk of Colorectal Cancer: A Quantitative Overview of the Epidemiological Evidence.” International Journal of Cancer. https://doi.org/10.1002/ijc.24343.</ref>
Uuringud näitavad, et enamus vähijuhtudest tekib inimestel, kellel pärilik eelsoodumus vähile puudub ehk juhtudel, kui suguvõsas pole varem haigust avastatud. Umbes veerand juhtudest on perekondlikud ehk eeldatavasti [[pärilik]]ud, aga seejuures ei pruugi olla täpselt teada [[geenirike]]te arv, paiknemine, iseloom ning tekkemehhanism. Vaid 2–5% puhul juhtudest on tuvastatud konkreetsed geenimuutused, mis haiguse teket soosivad. Pärilike soolevähkide hulka kuuluvad [[Lynchi sündroom]] ehk [[pärilik mittepolüpoosne kolorektaalvähk]] (''hereditary non-polyposis colorectal cancer'', HNPCC), [[perekondlik adenomatoosne polüpoos]] (''familial adenomatous polyposis'', FAP), [[MUTYH-seoseline polüpoos]] (''MUTYH-associated polyposis'', MAP) ja [[Peutzi-Jeghersi sündroom]] (''Peutz-Jeghers syndrome'', PJS).<ref name= "Mikita et al, 2012">Mikita, V., Joost, K., Laidre, Piret., Toome, K., Tõnisson, N., Soplepmann, J., Rebane, E., Kostina, O., Roomere, H. 2009. “Päriliku Jämesoolevähiga Patsientide Geneetilise Konsulteerimise Ja Jälgimise Juhend.” Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11287.</ref>
== Sümptomid ==
34. rida:
Tänapäeval on soolevähi diagnoosimise kuldseks standardiks jämesoolevaatlus [[koloskoopia]]l, mille käigus vaadeldakse soolt painduva torukujulise videokaameraga varustatud uurimisvahendi ehk endoskoobi abil. Selle protseduuri ajal saab soolest võtta ka [[koeproov]]e, mida on hiljem võimalik kasutada kasvajarakkude tuvastamiseks mikroskoobi abil (ehk histoloogiliseks analüüsiks). Vaatluse käigus on võimalik kohe eemaldada väiksemad healoomulised kasvajad, mis võiksid edaspidi pahaloomulisteks kasvajateks areneda.
Paljudes Euroopa riikides (sh Eestis) korraldatakse jämesoolevähi sõeluuringuid vähi varaseks tuvastamiseks.
| url = http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5924/7/TTH11_Kolorektaalvahk_soeluuring.pdf
| pealkiri = Kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhusus
67. rida:
==Välislingid==
* [https://tarbija24.postimees.ee/3001173/soolevahi-esmased-sumptomid-voivad-olla-vahemargatavad Tiit Suuroja: "Soolevähi esmased sümptomid võivad olla vähemärgatavad"]
* [https://www.haigekassa.ee/inimesele/haiguste-ennetus/jamesoolevahi-soeluuring Jämesoolevähi sõeluuring]
▲{{commonskat-tekstina|Colorectal cancer}}
[[Kategooria:Vähk]]
| |||