Vahevöö pluum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Tühistati kasutaja 185.50.99.245 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Crychela.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
[[Fail:Mantle Plume.jpg|pisi|Vahevöö pluumi muutus]]
'''Vahevöö pluum''' on hüpoteetiline [[diapiir]]ilaadne tahke ebatavaliseltebanormaalselt kuuma kivi [[konvektsioon]], mis [[vahevöö]]s aeglaselt ülespoole tõuseb. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Spencer, Charles|url=https://study.com/academy/lesson/mantle-plume-definition-lesson-quiz.html|pealkiri=Mantle Plume: Definition & Explanation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref>
 
Magma vahevöö pluumis tõuseb, kuna selle ainematerjali tihedus on ümbritsevast ainestmaterjalist väiksem ja temperatuur kõrgem. Kui tõusev kuuma kivi kogu jõuab vahevöö ülaossa valgub see laiali ja tekitab pluumile seenekujulise mütsi. Pluum sulatab [[Maakoor|maakoore]] alumist osa üle sulamistemperatuurisulamis temperatuuri ja tekivad [[Magmakamber|magmakambrid]], mis toidavad [[Vulkaan|vulkaane]] [[Magma|magmaga]]. Seda ala kutsutakse ka [[Kuum täpp|kuumaks täpiks]]. Kuna pluum on kinnitunud Maamaa välistuuma külge, ei muuda see aja möödudes asukohta. See tähendab, kui litosfääri plaat ehk laam selle kohal liigub tekib maakoorele rada vulkaane või muid vulkaaniliste omadustega moodustisi.<ref name=":0" />
== Hüpotees ==
Pluumi hüpoteesi pakkusid algselt välja [[John Tuzo Wilson]] ja William Jason Morgan, et selgitada üle ookeani ulatuvate vulkaaniliste saarte ahelaid. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Campbell, Ian H.|url=http://www.mantleplumes.org/Plumes.html|pealkiri=The case for mantle plumes|väljaanne=|aeg=29. mai 2007|vaadatud=15.04.2020}}</ref> Morgan oli see kes pakkus välja idee, et Wilsoni kirjeldatud kuumad täpid on pluumide põhjustatud.<ref>{{Netiviide|autor=Russell Jamie A.|url=https://earthref.org/ERDA/785/|pealkiri=Hotspot Lesson: Mantle Plumes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref> Pärast idee välja pakkumist on tehtud laboratoorseid katseid ja arvutisimulatsioone teooria tõestamiseks ning on kogunud ka populaarsust.
12. rida:
* Pluumi pea on 2000-2500 km laiune taldrik
 
* Pluumi saba läbimõõtdiameeter on 100-200 km
 
* Pluumi temperatuur on kõrgem ümbritseva vahevöö temperatuurist
25. rida:
 
== Tõestus ==
Kuigi on inimesi, kes kahtlevad vahevöö pluumide olemasolus toetavad mitmed materjalid pluumide hüpoteesi tõesust. Mõned põhilisemad on näiteks lineaarsed vulkaanilised ahelad, [[väärisgaasid]], [[Geofüüsika|geofüüsikalised]] anomaaliad ja [[geokeemia]].
=== Lineaarsed vulkaanilised ahelad ===
Tuntud näide lineaarsest vulkaanilisest ahelast oleks vulkaanilise tekkega [[Hawaii saared]]. Wilson töötas palju, et leida tõendeid, mis näitaks et lineaarsed Hawaii saared on tekkinud just vahevöö pluumi põhjusel. Oletus oli, et pluum on tuuma külge kinnitunudfikseeritud aga laam liigub selle kohal, mis tähendaks, et laama liikudes tekib pluumi kohale lineaarselt vulkaanilise omadusega moodustised. Wilson leidis, et kõige vanemad kivid olid kõige põhjapoolsema saare peal ja lõunasse minnes läksid kivimid aina nooremaks.<ref>{{Netiviide|autor=Fernandez-Achenbach, Sandra|url=https://et.eferrit.com/hawaii-vulkaaniline-kuum-spot/|pealkiri=Hawaii vulkaaniline kuum spot|väljaanne=|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref>
=== Geofüüsikalised anomaaliad ===
Pluumi hüpoteesi on kontrollitud ka geofüüsikalisi anomaaliaid uurides, mis arvatakse olevat nendega seotud.
=== Geokeemia ===
Ookeanisaartel leiduvad basaalid eristuvad geokeemiliselt nendest, mida leidub [[Ookeani keskahelik|ookeani keskahelikkes]] asuvate ja subduktsioonialadegasubduktsioonitsoonidega seotud vulkaanide juures. Need erinevused tulenevad protsessidest, mis toimuvad ookeanilise maakoore ja vahevöö litosfääri [[Subduktsioon|subduktsiooni]] ajal.
=== Seismoloogia ===
[[Seismoloogia|Seismoloogias]] kasutatakse loodusliku tekkega [[Seismilised lained|seismilisi laineid]], et uurida maavärinaid ja Maa siseehitust. Sumbuv tomograafia on selle jaoks hea selle soojustundlikkuse tõttu, mis aitab leida pluume. Üle kolme pluumi, mis on 600-800 km laidad, on tuvastatud kuumade täppide all seda meetodid kasutades.<ref>{{Netiviide|autor=Hand, Eric|url=https://science.sciencemag.org/content/349/6252/1032|pealkiri=Mantle plumes seen rising from Earth's core|väljaanne=|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref>