Lilius & Hertzberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Lilius & Hertzberg''' oli [[1898]]. aastal [[Helsingi]]s asutatud [[kirjastus]] ja [[trükikoda]], mille asutajad olid [[Kasimir Lilius]] ja [[Hugo Hertzberg]]. [[1907]]. aastal lahkus Hertzberg pangaärisse ning [[1918]]. aastal müüs Liliuse perekond ettevõte [[Holger Schildt]]'i kirjastusele.<ref>{{netiviide |url= https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1420571?page=2 |pealkiri= Henkilötietoja. Hugo Hertzberg 60-vuotias |autor= |keel= soome keel |väljaanne= Kauppalehti |aeg= 13.10.1924 }}</ref><ref>{{netiviide |url= https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/946094?page=6 |pealkiri= Holger Schildtin kustannusliike |keel= soome keel |väljaanne= Tiedonantoja |väljaandja= Suomen Graafillisen Teollisuuden Harjoittajain ja Suomen Kirjasitomonomistajain Liitot |aeg= 4.10.1918 }}</ref> Lilius ja Hertzbergi trükikojas trükiti muuhulgas ka Eesti Vabariigi esimesed [[võlakiri|võlakirjad]], mis toimisid riigi esimeste [[maksevahend]]itena.
Eestis puudusid toona nii oskused, paber kui ka [[trükitehnika]] võlakohustuste trükkimiseks, seetõttu pöörduti [[Soome]] [[trükkal]]ite poole. Neist saadi lõpuks kaubale Lilius & Herzbergi trükikojaga, sest omaniku mõlemad pojad olid Soome vabatahtlikena võtnud osa [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] ja üks neist langes Narva rindel. Esimesed võlapaberid jõudsid Eestisse 22. jaanuaril [[1919]]. Kuna rahvas ostis võlakirju väga loiult, tuli need kasutusele võtta rahana. Sama ülesannet täitsid ka Tallinna Arvekoja maksutähed.
| |||