Redaktsioon: 28. detsember 2020, kell 14:06 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 173 360 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2020, kell 14:06 redigeeri eemalda Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 173 360 muudatust →‎Looming Uuem muudatus →
11. rida: ==Looming== Jaan Rääts onoli võrdlemisi püsiva helikeele ja väljenduslaadiga helilooja, kelle loomingu põhiosa moodustab instrumentaalmuusika. Aastail 1957–[[1993]] valmisid tema kümme sümfooniat. Ta on loonud ka 24 instrumentaalkontserti ja kaks orkestrikontserti, sümfoonilisi lühivorme ja hulgaliselt kammermuusikat. Räätsa teostes enamasti puudub tavapärane dramaturgiline arendus, neis ei jutustata „lugu”. Tema muusikas on kesksel kohal energiline rütm, milles otsekui trumlis pöörlevad eri stiilimaailmade “tükid”: mozartlikud kolmkõlad ja modernistlikud klastrid, baroki ja rahvamuusika motiivid, lineaarne polüfoonia ja [[popmuusika]] rütmid. Räätsa kaleidoskoopilist stiili hoiab koos lakooniline vorm, milles kiireid kontraste tasakaalustavad üldplaani sümmeetriad. Mõnikord harva vilksatab tema muusikas ka lüürilisi ja uusoromantilisi kujundeid, kuid need ei määra teose üldkarakterit. Enamasti õhkub Räätsa mängulisest kujundikeelest delikaatset huumorit või (enese)irooniat. 1950. aastate eesti muusika rahvusromantilise pealiini taustal mõjus Räätsa teoste rütmienergia ja karge vabatonaalne meloodika erakordsena.

Jaan Rääts: erinevus redaktsioonide vahel