'''Jõulud''' on pühad, milles on kokku põimunud [[muinasaeg|muistne]] [[talvine pööripäev|talvise pööripäeva]] tähistamise kombestik [[21. detsember|21.]]–[[27. detsember|27. detsembril]] ja [[kristlus|kristlik]] [[Jeesus]]e [[Kristus]]e sündimise tähistamise kombestik [[25. detsember|25.]]–27. detsembril.
Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: [[Põhjala]] talvine [[pööripäev]], kristlik Jeesuse Kristuse sünnipäev ning Lääne [[tarbimisühiskond|tarbimisühiskonna]] kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning inimeste silmis on nende osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuse ehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulukirikus käimist.
Inimesi, kes tahavad säilitada ühe või teise traditsiooni puhtust, on suhteliselt vähe ning nende seisukohad on tihti ägedalt vastandlikud. Näiteks võivad paganluse pooldajad nimetada jõule vanaks päikesepühaks, mille kristlased alles hiljem üle võtsid (ning see seisukoht on ajalooliselt põhjendatav), samas võidakse jõulude tähistamist halvaks panna nii nende kristliku tausta kui ka kommertsialiseerumise tõttu. Teisalt on kristluses aeg-ajalt peetud jõulude tähistamist paganlikuks kombeks, mis õigele kristlasele kuidagi ei sobi. Uuem, 20. sajandi vältel juurdunud kaubanduslik jõulutraditsioon kipub endasse sulandama aga kõigi teiste tavasid ja sümboolikat.
Tihti ongi üksikute tänapäevaste kommete taga eri traditsioonide tavandid, mida tavaline jõulutähistaja ei pruugi enam eristada. Eestis muudab pildi pisut segasemaks ka asjaolu, et siin elab arvukalt [[venelased|venelasi]], kes tähistavad kiriklikke jõule [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi alles jaanuaris, [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] [[kolmekuningapäev]]a aegu. Samuti kaasnevad [[õigeusu jõulud]]ega mõnevõrra teistsugused kombed.
