Hüdrauliline erijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Annu004 (arutelu | kaastöö)
uus artikkel sarja ksüleem
 
Annu004 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida:
<math>k = \frac{QL\eta}{A_s \Delta \Psi}</math>
 
kus <math>k</math> on hüdrauliline erijuhtivus (<math>m^2</math>), <math>L</math> - transporditee pikkus (<math>m</math>) ja <math>A_s</math> – [[maltspuit|maltspuidu]] ristlõikepindala (<math>m^2</math>), <math>\Delta \Psi</math> - veepotensiaalide vahe (<math>Pa</math>) ja <math>\eta</math> - vedeliku dünaamiline viskoossus (ingl. k. ''dynamic viscosity''; <math>Pa \times s</math>).
 
== Vedeliku viskoosus ==
Hüdrauliste mõõtmiste puhul tuleb kindlasti arvestada vedeliku viskoossusega, mis sõltub lahutunud ainete sisaldusest. Näiteks kontsentreeritud suhkrulahus on üsna viskoosne ja aeglustab märkimisväärselt voolu<ref name=":0" />.
 
== Vaata ka ==
Ksüleemimahla lahustunud ainete sisaldus on kaduvväike ja seetõttu ei mõjuta viskoossust<ref name=":0" />. Vee viskoossus sõltub aga tugevasti temperatuurist: temperatuuri varieeruvusest tingitud hüdraulilise juhtivuse muutusi saab seletada vee viskoossuse muutustega apoplastses kompartmendis<ref>{{Cite journal|last1=Cochard|first1=Herve|title=Temperature effects on hydraulic conductance and water relations of Quercus robur L.|journal=Journal of Experimental Botany|volume=51|issue=348|pages=1255–1259|date=2000|last2=Martin|first2=Rodolphe|last3=Gross|first3=Patrick|last4=Bogeat-Triboulot|first4=Marie Béatrice}}</ref>.
*[[ksüleem]]
*[[hüdrauliline juhtivus]]
*[[maltspuit]]
 
== Viited ==