Liivlased: erinevus redaktsioonide vahel

Taasiseseisvunud Läti Vabariik tunnistas 1991. aastal liivlased Läti põlisrahvaks ja võttis vastutuse nende identiteedi ja kultuurilis-ajaloolise keskkonna säilitamise ning asuala sotsiaalmajandusliku arendamise eest. Samal ajal moodustati Kuramaa põhjaranniku liivi kultuurilis-ajaloolise ala pärandi eest hoolitsemiseks sinna piirkond "[[Liivi rand]]". 2000. aastal jõustunud riigikeele seadusega kohustus riik tagama liivi keele säilimise, kaitse ja arengu. Reaalsuses on võetud kohustusi vaid osaliselt täidetud. Ametlikult end liivlastena määratlenud inimeste arv Lätis oli 1994. aastal 204, 1998. aastal 187, 1999. aastal 185, 2000. aastal 177, 2006.–2007. aastal 172, 2011. aastal 250. Enim elab neid Riias, [[Ventspils]]is ning Põhja-Kuramaa rannikuala hõlmavates [[Kolka piirkond|Kolka]] ja [[Tārgale piirkond|Tārgale]] piirkondades. Üksikuid liivlasi elab ka teistes riikides. Viimane liivi emakeelega inimene suri 2013. aastal Kanadas. Etniline enesemääramine pole enam seotud liivi keele oskuse ega kohati isegi mitte liivi päritoluga.<ref name=Blum14653>Blumberga, lk 146–153</ref><ref>[http://data.csb.gov.lv/Menu.aspx?selection=tautassk_11__2011.gada%20tautas%20skait%C4%AB%C5%A1anas%20gal%C4%ABgie%20rezult%C4%81ti&tablelist=true&px_language=en&px_db=tautassk_11&rxid=3e1d097f-7e7e-4396-9caf-692709c92a61 Centrālā statistikas pārvalde]</ref><ref>[http://polsis.mk.gov.lv/view.do?id=2748 Programma „Lībieši Latvijā 2008. – 2012. gads”]</ref><ref>[http://www.fennougria.ee/index.php?id=28552#.U6nJzoYu1v0 Kanadas suri viimane emakeelne liivlane]</ref>