Küberjälgimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
Küberjälgimisel on tuvastatud mitmeid võtmetegureid:
* Vale süüdistused:
* Katsed ohvri kohta teavet koguda: küberjälgijad võivad isikliku teabe saamiseks pöörduda oma ohvri sõprade, pere- ja töökolleegide poole. Nad võivad reklaamida teavet Internetis või palgata eradetektiivi.
* Sihtmärgi interneti tegevuste jälgimine ja nende IP-aadressi jälile saamise püüdmine, et koguda ohvrite kohta rohkem teavet.
* Teiste julgustamine ohvrit ahistama: Paljud küberjälgijad üritavad ahistamisse kaasata kolmandaid isikuid. Nad võivad väita, et ohver on jälitajale või tema perekonnale mingil viisil kahju tekitanud, või postitada ohvri nime ja telefoninumbri, et innustada teisi jälitamisega liituma.
* Vale ohvriks tegemine: küberjälgija väidab, et ohver ahistab teda. Bocij kirjutab, et seda nähtust on täheldatud mitmel teatud juhtumil.
* Rünnakud andmetele ja seadmetele: Nad võivad proovida kahjustada ohvri arvutit, saates viiruseid.
* Kaupade ja teenuste tellimine: nad tellivad ohvri nimel esemeid või tellivad ajakirju. Need hõlmavad sageli pornograafia tellimist või seksimänguasjade tellimist ja seejärel ohvri töökohta toimetamist.
* Kohtumise korraldamine: noortel on eriti suur oht, et küberjälgijad üritavad omavahelisi kohtumisi korraldada.
* Au teotavate või halvustavate avalduste postitamine: veebilehtede ja teadetetahvlite kasutamine ohvri vastuse või reaktsiooni esile kutsumiseks.
|