Irina Hakamada: erinevus redaktsioonide vahel

'''Irina Hakamada''' ([[vene keel|vene]]es Ирина Муцуовна Хакамада, [[jaapani keel]]es イリーナ・ハカマダ; sündinud [[13. aprill]]il [[1955]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] poliitik.

Tema isa oli jaapani kommunist [[Mutsuo Hakamada]], kes põgenes [[Teine maailmasõda|Teiseteise maailmasõja]] ajal [[Nõukogude Liit]]u. Ema on venelane, töötas kooliõpetajana. Tema poolvend [[Shigeki Hakamada]] on [[sovetoloog]], [[Aoyama Gakuini Ülikool]]i professor [[Tōkyō]]s.

Aastal [[1980]]. aastal sai temast [[VNFSVVene NFSV]] [[Plaanikomitee]] Teadusliku Uurimise Instituudi nooremteadur. [[1984]]–[[1989]] kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] alguseni tegeles ta õppe- ja teadustegevusega.

[[1992]] asutas ta [[Majandusvabaduse Partei]] ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist [[1994]]. aastal loobus. [[1993]]. ja [[1995]]. aastal valiti ta [[Riigiduuma]]sse. [[1997]]. aastal nimetati ta [[Venemaa Föderatsioon]]i [[väikeettevõtlus]]e toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka [[Venemaa]] majandusreformi komisjoni liige ning [[SRÜ]] riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivse nõukogukonsultatiivnõukogu esimees.

[[1999]]. aastal valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. Aastatel [[2000]]–[[2003]] oli ta Riigiduuma [[asespiiker]]. Ta oli ka Riigiduuma [[eelarve- ja maksukomitee]] liige ning [[investorite õiguste kaitse komisjon]]i esimees.

Ta oli üks [[2001]]. aastal asutatud [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] kaasesimeestest, kuid 2003. aastal ei suutnud ta Riigiduumasse pääseda.

Ta osales [[Venemaa 2004. aasta presidendivalimised|2004. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. [[2004]]. aastal asutas ta partei [[Meie Valik]], mis ühines [[2005]]. astusaastal liikumiseliikumisega [[Rahvuslik-Demokraatlik Liit]] koosseisu. [[2006]]. aastal asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku [[fond]]i Meie Valik. [[2008]]. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja. [[2016]]. aastal astus ta [[Kasvu Partei|Kasvu Parteisse]] ja on selle nõukogu liige,

Sotsioloogilise küsitluse põhjal valiti ta aastatel 1997–1999 ja 2001–2005 Venemaa aasta naise kandidaadiks. 1999. ja [[2002]]. aastal võitis ta konkursi ja tunnistati Venemaa aasta naiseks.

Tänapäeval on Hakamada pühendunud [[raamat]]ute kirjutamisele. 2006. aastal ilmus tema esikteos "Seks suures poliitikas", millel oli suur lugejamenu ja tohutu ühiskondlik tagasiside. Sellele järgnesid "Armastus. Mängust väljas: ühe poliitilise enesetapu lugu" ([[2007]]) ja "Edu suures linnas" (2008).