Kohtunik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JuKivi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
JuKivi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| on kohtuasjadega tegelejast; spordimõiste kohta vaata [[Kohtunik (sport)]]; filmi kohta vaata artiklit [[Kohtunik (film)]]}}
 
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2020}}
 
{{Vikitsitaadid}}'''Kohtunik''' (sõna ''kohtumõistja'' asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik [[Kohus|kohtutes]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kohtunik/1|pealkiri=Sõnaveeb|väljaanne=Eesti Keele Instituut 2020|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref>. Kohtunikele onÕigusriigis antudpeavad õigusolema otsustadarahvale inimestetagatud vabaduse,kohtunikkonna õigusteerapooletus, kohustustesõltumatus ja vara üleausameelsus<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=2011|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Kohtunike Ühing|lehekülg=73}}</ref><ref>Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. RT II 2010, 14, 54.[https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295]</ref>. Kohtunik ja kohtusüsteem on oma tegevuses lahutatud nii [[Seadusandlik võim|seadusandlikust]] kui ka [[Täidesaatev võim|täidesaatvast]] võimust<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=2018|koht=|kirjastus=Riigikohus|lehekülg=59-62}}</ref>.
 
= Kohtunikuks nimetamine =
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes:
 
* on omandanud erialasi õigusteadmisi vähemalt magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
* oskab eesti keelt kõrgtasemele ehk C1-tasemele;
* on kõrgete kõlbeliste võimekustega;
* on kohtuniku tööks vajalike võimete ja isikuomadustega.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtunikud/kohtunikuks-nimetamine|pealkiri=Kohtunikuks nimetamine|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref>
 
Kohtunikueksamikomisjon kontrollib isikuomadusi ettenähtud vestlusel. Komisjoni pädevuses on teha järelepärimisi ja küsida kohtunikukandidaadi juhendaja arvamust. Kohtunikuks kandideerija peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (isikut teatakse ja tuntakse juriidilistes ringkondades).<ref>Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 150.</ref>
 
= Kohtuniku ülesanded =
Eestis on kohtuniku ülesanded määratud kohtute seaduses ja Eesti kohtuniku eetikakoodeksis. Kohtunikele on antud õigus otsustada inimeste vabaduse, õiguste, kohustuste ja vara üle<ref name=":0" />. Kohtunikul tuleb terve elu kinni pidada eetikakoodeksist ja ta on kohustatud eetikakoodeksi reegleid avalikult järgima. Kohtunik peab järgima ausa õigusmõistmise põhimõtteid.<ref>Kohtute seadus. – RT I 2002, 64, 390 - §70.[https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841]</ref> Kohtunik peab täitma oma kohustusi omakasupüüdmatult ja hoolikalt. Kohtunik kasutab temale antud võimu vastavalt eetikakoodeksis kehtestatud reeglitele.<ref name=":0" /> Kohtunik hoidub oma töös kommentaaridest ja märkustest, mis ei puutu asjasse. Ta väldib ärritumist, vihastamist, hääle tõstmist ja muud käitumist, mis võib näidata tema erapoolikust. Kohtunik väldib meelemürkide ja alkoholi tarvitamist.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=74-75}}</ref>
 
Kohtunik võib osaleda kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, kuid peab vältima huvide konflikti<ref name=":0" />. Kohtunik vastutab, et Eestis oleks tagatud õigusemõistmine<ref>{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=6}}</ref>. Kohtunik menetleb kohtuasju mõistliku aja jooksul<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=100-101}}</ref>. Kohtunik on kannatlik ja viisakas kõikide protsessi osaliste vastu. Kui kohtunikul on eelarvamus asja suhtes, siis peab ta end taandama. Kohtunik hoiab kohtupidamise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsena.<ref name=":2" /> Kohtunik ei tohi seoses asja lahendamisega vastu võtta kingitusi, pärandust ega teeneid<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=35- 36}}</ref>.
 
= Kohtunike koolitus =
Kohtunikul on kohustus täiendada oma erialateadmisi ja -oskusi. Kohtunike koolituse eesmärgiks on kohtunike kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine.<ref name=":1" /> Kohtunike koolitustel antakse teadmisi eetikast, andmete tõlgendamisest ja kohtuotsuste kirjutamisest<ref>{{Raamatuviide|autor=R. Wheeler|pealkiri=Kohtute Administratsioon: selle seos kohtute iseseisvusega|aasta=1995|koht=Tartu|kirjastus=Atlex|lehekülg=49 – 50}}</ref>.
 
Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu, kuhu kuuluvad prokuratuuri, justiitsministri ja Tartu Ülikooli esindaja ning kohtunikud. Koolitused hõlmavad peamiselt õiguse valdkonda. Koolituste lektoriteks on oma eriala parimad asjatundjad nii Eestist kui välismaalt. Koolitatakse ennekõike kohtunikke, aga ka kohtunikukandidaate, kohtunõunikke ja konsultante. Kohtunik võib osaleda ka väliskoolitustel.<ref name=":1" />
 
= Kohtuniku ametist tagasi astumine =
Kohtunikud on nimetatud ametisse kogu eluks<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=13}}</ref> (kuni pensioneerumiseni, mis on peamine põhjus kohtuniku ametist lahkumiseks<ref>Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 147</ref>). Kohtunik peab teavitama lahkumise soovist vähemalt kuus kuud enne lahkumist<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=85-86}}</ref>.
 
Eesti kohtusüsteemis on võimalik kohtuniku tööst tagasi astuda kahel moel: ametist vabastamine ja ametist tagandamine<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT I, 15.05.2015, 2- § 147.</ref>. Kohtuniku ametist vabastamise aluseks saab olla kas kohtuniku enda soov või Riigikohtu esimehe või Vabariigi Presidendi algatus<ref>Kohtute seadus. – RT I 2002, 64, 390 - §99.[https://www.riigiteataja.ee/akt/120062020002]</ref>. Kohtuniku ametist tagandamise aluseks on tegu, mis kahjustab kohtu ja õigusemõistmise autoriteeti. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega<ref>Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 147.</ref>.
 
= Eesti kohtunikud =
1. mail 2005 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Seoses sellega said Eesti kohtunikest Euroopa kohtunikud. See tähendab, et nad kasutavad oma töös nii Eesti seaduseid kui ka Euroopa Liidu õigusakte.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Riigikohus|aasta=2008|koht=Tartu|kirjastus=Riigikohus|lehekülg=31}}</ref>
 
Eesti kohtusüsteemis on 242 kohtuniku ametikohta. Statistiliste andmete põhjal on Eestis 223 kohtunikku (seisuga 5. jaanuar 2011). Neist on mehi 83 ja naisi 140. Ametis olevate kohtunike keskmine kohtuniku staaž on 15,5 aastat.<ref>{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=78-83}}</ref> Seisuga 14. veebruar 2020 on Eestis 233 kohtunikku<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/ametis-olevad-riigikohtunikud|pealkiri=Ametis olevad riigikohtunikud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref>.
{| class="wikitable"
|+Tabel 1. Eesti kohtunike arv seisuga 14.02.2020<ref name=":3" />
!
!Kohtunike arv
|-
|Riigikohtus
|18
|-
|Ringkonnakohtus
|45
|-
|Halduskohtutes
|25
|-
|Maakohtutes
|145
|}
 
= Viited =
<references responsive="" />
 
= Välisling =
 
* [https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks Kohtunike eetikakoodeks]
 
{{Vikitsitaadid}}
*