Nord Stream: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
58. rida:
Vastavalt muudetud ELi gaasidirektiivile laiendab EL oma gaasituru eeskirju välistele torustikele, mis sisenevad ELi gaasi siseturule. Seda kohaldatakse kõigi torustike suhtes, mis valmisid pärast muudetud direktiivi jõustumist pärast 23. maid 2019. Nord Stream 2 AG on Euroopa Liidu Kohtus alustanud muudetud direktiivi tühistamiseks kohtuprotsessi ja alustanud energiaharta lepingu alusel ELi vahekohut. Ehkki Venemaa ei ole energiaharta lepingut ratifitseerinud ja selle ajutise kohaldamise lõpetanud, on mõlemad - nii EL kui ka Nord Stream 2 AG alaline asukoht Šveits - selle lepingupooled.<ref name="jg" />
Mõned väidavad, et Nord Streami projekt rikub Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi seaduse ja rahvusvahelise õiguse sõjaõigust käsitlevaid reegleid. Täiendavad õiguslikud probleemid on seotud rahvusvahelise kaubandusõigusega ja mereõigusega seoses Nord Stream 2 marsruudiga läbi Taani territoriaalvete Bornholmi ümbruses. Enamik kommenteerijaid näib siiski nõustuvat, et Nord Streami projekti ümber käivad vaidlused on enamasti poliitilised ja mitte seaduslikud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jochen Bittner|pealkiri =Einmal Lügen ist erlaubt |kirjastus=Die Zeit |koht=Hamburg |aasta=2006-04-06 |url=[http://www.zeit.de/2006/15/Einmal_Luegen_ist_erlaubt zeit.de]}}</ref>
204. rida:
Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder ja Venemaa president Vladimir Putin olid läbirääkimiste faasis torustiku projekti tugevad pooldajad. Rahvusvaheline meedia viitas Nord Stream AG tegevdirektori Matthias Warnigi, endise Ida-Saksamaa salapolitseiniku, ja Vladimir Putini varasematele suhetele, kui ta oli KGB agent Ida-Saksamaal. Need väited lükkas tagasi Matthias Warnig, kelle sõnul kohtus ta Vladimir Putiniga esimest korda elus 1991. aastal, kui Putin oli Peterburi linnapea kantselei välissuhete komitee juht.
Torustiku ehitamise leping kirjutati alla kümme päeva enne Saksamaa parlamendivalimisi. 24. oktoobril 2005, paar nädalat enne Schröderi kantslerikohalt lahkumist garanteeris Saksamaa valitsus Nord Streami projekti maksumusest miljardi euro katmise, kui Gazprom peaks laenu maksmata jätma. See garantii aegus 2006. aasta lõpus, ilma et seda oleks kunagi vaja läinud. Varsti pärast Saksamaa kantsleri kohalt lahkumist nõustus Gerhard Schröder juhtima Nord Stream AG aktsionäride komiteed. Saksamaa ja rahvusvaheline meedia on seda laialdaselt kirjeldanud kui huvide konflikti, mis tähendab, et torustiku projekt võib olla läbi surutud isiklikuks kasuks, mitte Saksamaa gaasivarustuse parandamiseks. Teavet Saksamaa valitsuse garantii kohta palus Euroopa Komisjon. Hoolimata aastatepikkusest ammendavast uurimisest, ei ole ühegi poole suhtes ametlikke süüdistusi esitatud.<ref>[https://www.cicero.de/aussenpolitik/nord-stream-2-das-anti-europa-projekt ''Nord Stream 2: Das Anti-Europa-Projekt'']. In: ''Cicero'', 19. September 2020.</ref>
2009. aasta veebruaris alustas Rootsi prokuratuur pistise ja korruptsiooni kahtlustustel põhinevat uurimist pärast seda, kui Gotlandi saare kolledž sai Nord Streami annetuse, mis suunati Gotlandi ülikooli kolledži professorile, kes oli varem hoiatanud, et Nord Streami torujuhe tuleb liiga lähedale tundlikule linnutsoonile. Konsortsium on palganud mitu endist kõrget ametnikku. Lisaks töötas Soome endine peaminister Paavo Lipponen Nord Streami nõunikuna alates 2008. aastast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Müller|pealkiri=„Kein Recht, kein Geld“|kirjastus=Der Spiegel|number=37/2020|koht=Hamburg|aasta=2020-09-05|ISBN=|ISSN=2195-1349 |Seiten=42 f.}}</ref>
| |||