Kriminaalasi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Kriminaalasi''' (ingl ''criminal case'' või ''criminal proceedings'') on toimepandud kuriteo asjaolusid selgitav konkreetne [[kriminaalmenetlus]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kriminaalasi/1|pealkiri=Kriminaalasi|väljaanne=Sõnaveeb|vaadatud=16.11.2020|väljaandja=Eesti Keele Instituut}}</ref> Kriminaalasja lahendamisel viib uurimisasutus läbi erinevaid toiminguid (nt ülekuulamine, vastastamine, vaatlus, läbiotsimine ja uurimiseksperiment).<ref name=":0">E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 260.</ref> Uurimisasutus võib teha ka mitmeid menetlusosaliste põhiõigusi riivavaid toiminguid (nt kutsega menetlustoimingule allutamine, sundtoomine, kinnipidamine, vahistamine, vara arestimine).<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tristan Ploom|url=https://aastaraamat.prokuratuur.ee/sites/default/files/inline-files/kriminaaltoimiku_ja_abimaterjali_koostamine.pdf|pealkiri=KRIMINAALTOIMIKU JA ABIMATERJALI KOOSTAMINE|vaadatud=16.11.2020|failitüüp=PDF}}</ref> Kriminaalasi esitatakse kirjalikult kriminaaltoimikus<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kriminaalasi|pealkiri=Kriminaalasi|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|vaadatud=16.11.2020}}</ref>, mis sisaldab kriminaalasja uurimisel kogutud dokumente ja tõendeid.<ref name=":1" />
32. rida ⟶ 30. rida:
==== Kokkuleppemenetlus ====
Lihtmenetluse kõige levinum liik on kokkuleppemenetlus. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on vajalik nii prokuröri, kaitsja, süüdistatava, kannatanu kui ka tsiviilkostja nõusolek. Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör räägivad omavahel läbi ja lepivad kokku karistuse toimepandud teo eest. Kokkulepe avaldatakse kohtuistungil ja kohtuotsus on alati süüdimõistev.<ref name=":3" />
==== Kiirmenetlus ====
| |||