Mustjõe raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
Peatus kanti esmakordselt topograafilisele kaardile aastast 1935. Toona jäi see [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse valda]]. Peatus avati taas aastal [[1978]] seoses [[Elektriraudtee AS|elektriraudtee]] laiendamisega [[Aegviidu|Aegviiduni]], mil see jäi [[Aegviidu külanõukogu]] territooriumile.
 
1985. aastal rajati seoses Tallinn–Tapa raudtee teise peatee ehitamisega Mustjõe jaamast 3 km pikkune harutee liivakarjäärini, mis demonteeriti mõnedpaar aastadaastat hiljem. Liiva kasutati paralleeltee muldkeha ehituseks.<ref>Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.</ref> Kuni 1990. aastate alguseni oli tegemist raudteejaamaga.
1987. aasta novembris avati teisel peateel rongiliiklus (esialgu kuni Aegviiduni). Seoses sellega muutus Mustjõe peatuskohaks.
 
Küla ja raudteepeatus on nime saanud küla läheduses voolava [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] lisajõe [[Mustjõgi (Jägala)|Mustjõe]] järgi. Peatuse juures on tänaseni säilinud hapnikuvabriku hooned.