Redaktsioon: 11. november 2020, kell 12:36 redigeeri Brita.vahejaus (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust Uus lehekülg: 'Seadusloome on seaduste valmimise protsess. Seadusloome etappideks on seaduseelnõu esialgse teksti kirjutamine, seaduse vastu võtmine Riigikogus, seaduse välja kuulutamine nin...'		Redaktsioon: 11. november 2020, kell 12:46 redigeeri eemalda Brita.vahejaus (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust Lisasin viited, muutsin vormistust Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Seadusloome''' on seaduste valmimise protsess. Seadusloome etappideks on seaduseelnõu esialgse teksti kirjutamine, seaduse vastu võtmine Riigikogus, seaduse välja kuulutamine ning avaldamine Riigi Teatajas.<ref name=":0">Riigikogu kodulehekülg. Seadusloome. Loetud: <nowiki>https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/</nowiki> (21.10.20). </ref> Seaduse algatamine ▼ ▲== Seaduse algatamine == Seadusloome alguseks on soov parandada ühiskondlikku probleemi või kasutada ära poliitilise muutuse võimalus. Tavaliselt on selleks vajadus kehtivas seaduses midagi muuta. Samas võib vajadus tuleneda ka EL õiguse ülevõtmisest.<ref name=":1">Riigikantselei kodulehekülg. Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess. Loetud: <nowiki>https://www.riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess</nowiki> (24.10.2020).</ref> Seaduste algatamise õiguse määrab põhiseadus. Selle järgi on seaduste algatamise õigus Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ning Vabariigi Presidendil (Presidendil põhiseaduse muutmiseks).<ref name=":2">Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.</ref> == Seaduseelnõu koostamine == Seaduseelnõu töötab välja seaduse ettevalmistaja.<ref name=":1" /> Ettevalmistamisel töötavad koos nii Riigikogu kui ka valitsus. Seaduseelnõu juurde kuulub ka seletuskiri, kus eelnõu autorid selgitavad, miks seadust vaja on.<ref name=":0" /> ▼ Riigikogu poolelt juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alalisest komisjonist. Juhtivkomisjon valitakse selle järgi, mis valdkonna alla loodav eelnõu kuulub.<ref name=":0" /> ▼ ▲Seaduseelnõu töötab välja seaduse ettevalmistaja. Ettevalmistamisel töötavad koos nii Riigikogu kui ka valitsus. Seaduseelnõu juurde kuulub ka seletuskiri, kus eelnõu autorid selgitavad, miks seadust vaja on. == Seaduse vastu võtmine Riigikogus ==▼ ▲Riigikogu poolelt juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alalisest komisjonist. Juhtivkomisjon valitakse selle järgi, mis valdkonna alla loodav eelnõu kuulub. Pärast eelnõu valmimist antakse see riigikogus üle istungi juhatajale. Riigikogu juhatus annab kolme päeva jooksul vastuse, kas eelnõu võetakse menetlusse. Selleks, et eelnõud saaks Riigikogus vastu võtta, peab see läbima kolm lugemist.<ref name=":3">Eesti.ee. Seadusandlus. Loetud: <nowiki>https://www.eesti.ee/et/oigusabi/oigussuesteem/seadusandlus/#seaduseeelnoukunivastuvotmiseni1</nowiki> (24.10.2020). </ref> Lugemisteks nimetatakse seaduseelnõu arutlemist Riigikogu täiskogu istungitel.<ref name=":1" /> ▼ Esimesel lugemisel arutletakse seaduseelnõu üldpõhimõtete üle ja kuulatakse eelnõu algataja (või tema esindaja) ja juhtivkomisjoni esindaja ettekandeid. Pärast seda otsustatakse, kas saata eelnõu edasi teisele lugemisele või arvata eelnõu menetlusest välja.<ref name=":3" /> Kui eelnõud menetlusest välja ei arvata, määratakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, mis on üldjuhul 10 päeva.<ref name=":1" /> ▼ ▲Seaduse vastu võtmine Riigikogus Teisel lugemisel arutatakse läbi laekunud muudatusettepanekud ning pannakse need hääletusele. Kui muudatuste tegemiseks on vaja eelnõu tekstiga tegeleda juhtivkomisjonis, siis saab teise lugemise katkestada ning määrata uue muudatusettepanekute tegemise tähtaja.<ref name=":1" /> Teisel lugemisel on igal Riigikogu liikmel õigus esitada seaduseelnõu ettekandjatele kuni kaks suulist küsimust seaduseelnõu kohta.<ref name=":3" /> ▼ ▲Pärast eelnõu valmimist antakse see riigikogus üle istungi juhatajale. Riigikogu juhatus annab kolme päeva jooksul vastuse, kas eelnõu võetakse menetlusse. Selleks, et eelnõud saaks Riigikogus vastu võtta, peab see läbima kolm lugemist. Lugemisteks nimetatakse seaduseelnõu arutlemist Riigikogu täiskogu istungitel. Seaduseelnõu jõuab kolmandale lugemisele pärast lõplikku keelelist ja tehnilist viimistlust. Kolmandal lugemisel toimub eelnõu lõplik hääletus ning üldjuhul on selle vastuvõtmiseks vaja istungil osalenud Riigikogu liikmete poolthäälteenamust. Erandjuhtudel on vaja eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vastuvõtmise poolt peab hääletama vähemalt 51 Riigikogu liiget. Selliste seaduste loetelu on kirjas põhiseaduses.<ref name=":1" />▼ ▲Esimesel lugemisel arutletakse seaduseelnõu üldpõhimõtete üle ja kuulatakse eelnõu algataja (või tema esindaja) ja juhtivkomisjoni esindaja ettekandeid. Pärast seda otsustatakse, kas saata eelnõu edasi teisele lugemisele või arvata eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõud menetlusest välja ei arvata, määratakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, mis on üldjuhul 10 päeva. ▲Teisel lugemisel arutatakse läbi laekunud muudatusettepanekud ning pannakse need hääletusele. Kui muudatuste tegemiseks on vaja eelnõu tekstiga tegeleda juhtivkomisjonis, siis saab teise lugemise katkestada ning määrata uue muudatusettepanekute tegemise tähtaja. Teisel lugemisel on igal Riigikogu liikmel õigus esitada seaduseelnõu ettekandjatele kuni kaks suulist küsimust seaduseelnõu kohta. ▲Seaduseelnõu jõuab kolmandale lugemisele pärast lõplikku keelelist ja tehnilist viimistlust. Kolmandal lugemisel toimub eelnõu lõplik hääletus ning üldjuhul on selle vastuvõtmiseks vaja istungil osalenud Riigikogu liikmete poolthäälteenamust. Erandjuhtudel on vaja eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vastuvõtmise poolt peab hääletama vähemalt 51 Riigikogu liiget. Selliste seaduste loetelu on kirjas põhiseaduses. Eelnõu algatajal või esindajal on õigus arutamisel olev seadusnõu igal ajal tagasi võtta. Nii saab vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, mille muudatustega eelnõu algataja ei nõustu.<ref name=":3" /> Riigikogus vastu võetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees ning seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile.<ref name=":0" /> Seaduse välja kuulutamine ning avaldamine▼ ▲== Seaduse välja kuulutamine ning avaldamine == Riigikogus vastu võetud seaduse kuulutab välja Vabariigi President. Vabariigi Presidendil on õigus jätta Riigikogus vastu võetud seadus välja kuulutamata. Sellisel juhul saadetakse seadus tagasi Riigikogule arutamiseks ja hääletamiseks. Kui seadus uuesti muutmata kujul vastu võetakse, peab Vabariigi President selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus põhiseadusega vastuolus ei ole, on Vabariigi President kohustatud seaduse välja kuulutama.<ref name=":1" /> Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse seadus Riigi Teatajas. Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne.<ref name=":1" /> Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PS § 108).<ref name=":2" /> == Viited ==

Seadusloome: erinevus redaktsioonide vahel