Bhikkhu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Budism}}
'''Bhikkhu''' on [[Budism|budismis]] almustest elatuv [[munk]]<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede (eds.), ''The Pali Text Society’s Pali-English Dictionary'', Electronic Edition, (London: Pali Text Society, 1999), p. 1144.</ref>, täielikult ordineeritud meessoost [[Šākjamuni|Buddha]] õpetuse pühendunud järgija. Kasutatusel on ka [[sanskriti keel|sanskritikeelsest]] nimetusest ''bhikṣu'' tuletatud '''bhikšu'''. Vastav [[nunn]]a nimetus paali keeles on '''''bhikkhunī''''', sanskriti keeles '''''bhikṣuṇī'''''.
Bhikkhu ([[sanskriti keel|sanskriti keeles]] ''bhikṣu''; [[paali keel|paali keeles]] ''bhikkhu''; [[tiibeti keel|tiibeti keeles]] ''dge slong''; [[hiina keel|hiina keeles]] ⽐丘 ''biqiu''; [[jaapani keel|jaapani keeles]] ''biku'') täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest ''bhikṣ'' ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et mungad pidid oma toitu kerjama.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref> [[Šākjamuni|Buddha]] pöördus oma kaaslaste poole alati selle sõnaga (''"Bhikkhud!"''), mis tol ajal ei tähendanud muud kui ''"Kerjused!"''. Tänapäeval tõlgetes kasutatakse tavaliselt sõna ''"Mungad!"'' või jäetakse üldse tõlkimata.
Almuste kogumine on [[theravaada]] budismi maades ([[Tai|Tais]], [[Myanmar|Myanmaris]], [[Sri Lanka|Sri Lankal]] jm) munkade jaoks oluline ka praegu. Hommikusel (või ka lõunasel) [[pindapata]]l, toidu-almuse kogumise ringil, kõnnivad nad paljajalu, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu üksnes seda, mida neile vabatahtlikult, küsimata pakutakse.[[File:Dhammagiri Forest Hermitage, Buddhist Monastery, Brisbane, Australia www.dhammagiri.org.au 02.jpg|thumb|left|Bhikkhu kerjakausiga. Dhammagiri metsaerakla, Brisbane, Australia|579x579px]]
Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (sanskriti keeles ''parivrājaka''), ka 'kodutu' või 'hulgus', kuna tal puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki [[vihaara|kloostrites]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref>.
Mungaks ordineerimisele eelneb mungaõpilase ehk [[šramanera]] periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. [[Theravaada]] traditsioonis peab munk järgima 227 [[pratimokša]] reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev, kuid enamasti kuulub nende hulka üks söögikord päevas, loobumine kõrgest ja pehmest magamisasemest,
''[[Upāsaka]]'' (meessoost) või ''upāsikā'' (naissoost) on
Bhikkhud elatuvad toetajate [[Annetamine|annetustest]]. Bhikkhu pole preester, ta ei ole vahendaja jumala ja inimese vahel. Bhikkhu on valinud [[Tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Algselt ja ideaalselt vajab bhikkhu vaid [[Mungarüü|rüüd]] keha katmiseks ja [[kerjakauss|kaussi]] toidu kerjamiseks ning neid saab ta ka ise endale valmistada. Tal pole tavaeluga seotud kohustusi, kuid ta peab kinni [[pratimokša]] reeglitest.
|