|
=== Schuschnigg teatab referendumist ===
Viimase võimalusena säilitada Austria iseseisvus kuulutas Schuschnigg välja [[referendum]]i. Selleks, et rahvahääletus õnnestuks, seadis Schuschnigg valimiseaks 24 eluaastat, sest noorte seas oli palju neid, kellele meeldis natsidenatsionaalsotsialistide ideoloogia. Hitler ei saanud pealt vaadata olukorda, kus Austria deklareerib oma iseseisvust referendumi teel. [[Saksa Propagandaministeerium]] kuulutas pressiteates, et Austrias on puhkenud [[tänavarahutused]] ja Austria elanikud soovivad Saksa sõjaväe abi korra tagamiseks. Schuschnigg teatas selle peale viivitamatult, et teated rahutustest on väärad.
[[11. märts]]il 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele. Vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu. Ultimaatumile sooviti vastust keskpäevaks, seda pikendati veel kaks tundi. Vastusest hoolimata oli Hitler juba allkirjastanud direktiivi vägede sissesaatmiseks Austriasse kella üheks.
Schuschnigg otsis meeleheitlikult abi [[Prantsusmaa]]lt ja [[Inglismaa]]lt, kuid kuna kumbki ei olnud valmis astuma samme Austria iseseisvuse päästmiseks, astus Schuschnigg kantsleri ametist tagasi. Oma tagasiastumisest teatas Schuschnigg ka raadioeetris, kus teatas, et lubas natsidelnatsionaalsotsialistidel valitsuse üle võtta, et vältida verevalamist. Samal ajal keeldus Austria president [[Wilhelm Miklas]] ametisse nimetamast natsimeelsetnatsionaalsotsialistlikult meelestatud Arthur Seyß-Inquarti ja palus teistel Austria poliitikutel, näiteks [[Michael Skubl]]il ja [[Sigismund Schilhawsky]]l, ametisse astuda.
NatsidNatsionaalsotsialistid olid hästi organiseerunud. Mõne tunniga õnnestus neil üle võtta mitu [[Viin]]i ala, muu hulgas Austria Siseministeeriumsiseministeerium, ja nii kontrollida kohalikku politseid. Kuna Miklas jätkuvalt keeldus ametisse nimetamast natsimeelsetnatsionaalsotsialistlikult meelestatud valitsust eesotsas Seyß-Inquartiga, ei saanud viimane Austria valitsuse nimel saataesitada Hitlerile palvet saata Austriasse Saksa vägesid korra tagamiseks. Hitler sattus raevu. Umbes kella kümne ajal õhtul katkes [[Hermann Göring]]i ja Hitleri kannatus ning telegramm abipalvega saata väed Austriasse korda tagama, mida oodati Austria valitsuselt, võltsiti. Umbes keskööks olid kõik kriitilise tähtsusega ametiasutused ja hooned Viinis langenud natside[[natsism|natsistide]] kätte. Tähtsaimad poliitikud ja valitsusliikmed olid vangi langenud. Viimaks oli ka Miklas valmis Seyß-Inquarti kantslerina ametisse nimetama.
=== Saksa vägede sissetung Austriasse ===
[[12. märts]]i hommikul ületas Saksa 8. armee Saksa-Austria piiri. Austria armee ei osutanud neile vastupanu. Vastupidi, austerlased tervitasid sakslasi haakristilippudega, lillede ja natsidenatsionaalsotsialistide tervitusega. Seetõttu on seda Saksa vägede sissetungi nimetatud ka Lilledesõjaks (''Blumenkrieg''). [[Wehrmacht]]i masinavärgile oli see esimene suur proovikivi. Kuigi sissetulnudsisenenud väed olid kehvalt organiseeritud ja üksustevaheline kooskõlastus nõrk, polnud sel tähtsust, kuna mingeid lahinguid ei toimunud. Küll aga sundis see Saksa vägede ülemad valvsaks edaspidiseks.
Hitleri auto ületas piiripunkti pärastlõunal, läbides [[Braunau Inni ääres]], Hitleri sünnikodu.<ref name="K_WW2"/> Õhtupoolikul saabus ta [[Linz]]i ja andispidas innuka tervituskõne kohalikus raekojas. Sealsete inimeste meeleolu oli sedavõrd aukartustäratav, et Göring ütles oma telefonikõnes: "Siin toimub uskumata juubeldamine. Me isiklikult ei arvanud, et meie saabumine on niivõrd meeliülendav."
== Vaata ka ==
| 