Anšluss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
25. juulil 1934 teostasid Austria natsid juuliputši, mille käigus tapeti Austria kantsler [[Engelbert Dollfuß]], plaanis oli ta asendada endise haridusminter Anton Rinteleniga, kes toetas natse. Kuid enamus Austria rahvast ja armeest jäi ustavaks Isamaarinde valitsusele, lisaks toetas Austriat ka fašistlik [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], kuna [[Benito Mussolini]] kartis, et Saksamaa võib hakata nõudlema Itaalialt kunagi Austria valitsetud alasid. Ta andis mõista, et on valmis ka sõdima, kui Saksamaa ründab Austriat, mispeale oli Hitler sunnitud plaanist loobuma, käskides natsipartei sidemed Austria haruga katkestada.
1935 ründas Itaalia aga [[Etioopia|Abessiiniat]], ning Hitler toetas Abessiiniat. Itaalia sattus [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] kriitika alla ja Itaalia vastu hakati rakendama sanktsioone. Isolatsiooni sattununa oli Mussolini sunnitud kurssi muutma - 6. jaanuaril 1936 teatas ta Saksamaa suursaadikule Itaalias Ulrich von Hasselile, et ei ole vastu iseseisva Austria Saksamaa satelliitriigiks saamisele, ei oma vastuväiteid [[Reinimaa]] remilitariseerimisele ja ei austa [[Locarno konverents|Locarno konverentsi]] otsust, kui Saksamaa peaks seda rikkuma. Seepeale sõlmiti 11. juulil 1936 Saksa-Austria leping, millega
1938. aasta alguseks olid [[Hitler]]i positsioonid nii [[Saksamaa]]l kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma {{kas|maailmavallutuskava}}.
| |||