Riigivõlg: erinevus redaktsioonide vahel

'''Riigivõlg''' ehk [[Riik|riigi]] [[valitsus]]e [[võlg]], mille valitsus on [[laen]]anud ja seetõttu võlgneb [[võlausaldaja]]tele. Riigi võlg on [[riigi rahandus]]süsteemi oluline osa<ref>{{Netiviide|autor=Mike Moffatt|url=https://et.eferrit.com/mis-on-riigi-volg/|pealkiri=Mis on riigi võlg?|väljaanne=et.eferrit.com|aeg=|vaadatud=05.03.2020}}</ref>. Riigi võlg seotud riigi võlgnevuste ja riigi tegeliku kulutusega aasta jooksul. Riiklik võlg arvutatakse kindlal ajahetkel ning selle arvutamiseks liidetakse kõik varasemad maksmata võlad kokku. Teisisõnu eelarve defitsiit on see mis jääb mingis ajavahemikus riigil maksmata, sest neil puudub selleks raha ning need maksmata arved kuhjuvad ajajooksul riigi võlaks.

Valitsussektori võla võib liigitada sisevõlaks (võlgnevus riigisisestele laenuandjatele) ja välisvõlaks (võlg välismaistele laenuandjatele). Veel üks tavaline valitsemissektori võla jagamine toimub kestuse järgi kuni tagasimaksmise tähtpäevani. Lühiajalist võlgadeks peetakse tavaliselt kuni ühe aastaseid või väiksema tähtajaga võlgasid. Pikaajaliseks võlaks rohkem kui kümne aastase tähtajaga võetud võlgasid. Keskmise tähtajaga võlg jääb nende kahe piiri vahele. Valitsussektori võla laiem määratlus võib hõlmata kõiki valitsuse kohustusi, sealhulgas tulevasi pensionimakseid ja makseid kaupade ja teenuste eest, mille valitsus on lepinguga sõlminud, kuid mida pole veel makstud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Government_debt|pealkiri=Government_debt|väljaanne=Wikipedia|aeg=|vaadatud=05.03.2020}}</ref>

 

 

Rahaliselt suveräänses riigis näiteks Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia on omavääringus hoitav riigivõlg pelgalt keskpangas hoitavad hoiused. Sel viisil on sellel "võlal" väga erinev tähendus kui võlal, mille omandavad leibkonnad, kelle sissetulek on piiratud. Rahaliselt suveräänsed valitsused emiteerivad oma valuutat ega vaja seda tulu kulutuste finantseerimiseks.

[[Fail:Public debt as percent of GDP - Europe major economies.PNG|alt= Riigivõlg protsentides SKTst - Euroopa suuremad majandused|pisi|298x298px|Riigivõlg protsentides SKTst- Euroopa suuremad majandused]]

 

==Eesti riigivõlg==

 

Eesti võla suhe SKPsse on madal. Mida madalam on võla suhe SKPsse seda väiksem on risk. Suur võla suhe SKPsse võib riigil välisvõlgade tasumise keerukamaks muuta ja võlausaldajad võivad laenuotsimisel taotleda kõrgemat intressi.<ref>{{Netiviide|autor=Sten Hankewitz|url=https://estonianworld.com/business/estonia-has-the-lowest-debt-to-gdp-ratio-in-the-eu/|pealkiri=Estonia has the lowest debt to GDP ratio in the EU|väljaanne=estonianworld.com|aeg=October 23, 2018|vaadatud=05.03.2020}}</ref>

<br />