'''Teadvuse kõrgeim seisund''' on koondnimetus või metatermin budismi-alastes akadeemilistes uurimustes jakasutusele orientalistikasvõetud üldisemaltmetatermin, millega tähistatakseviidatakse idamaistes õpetustes kirjeldatavat inimeseesinevale vaimse arengu sihtisihile ja ülimatülimale eesmärkieesmärgile. Selle termini kasutuselevõtu tänapäeva budoloogias on tinginud asjaolu, et nendes õpetustes tähendab inimese vaimne areng eelkõige tema teadvuse, teadvustamisvõime arengut kuni maksimaalse tasemeni.<ref>Ida mõtteloo leksikon: teadvuse kõrgeim seisund.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Teadvuse_k%C3%B5rgeim_seisund]</ref>
[[Hinduism]]is ja [[džainism]]is on kasutusel mõiste "[[mokša]]" ehk "vabanemine".
14. rida:
*[[nõndasus]] (''tathatā'').
Kõik need rõhutavad asjaolu, et inimese vaimne areng tähendab eelkõige tema teadvuse, teadvustamisvõime arengut kuni maksimaalse tasemeni, mis ongi tinginud selle termini kasutuselevõtu tänapäeva budoloogias.<ref>Ida mõtteloo leksikon: teadvuse kõrgeim seisund.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Teadvuse_k%C3%B5rgeim_seisund]</ref>
