Kasvuhoonegaasid: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Kasvuhoonegaaside poliitika Euroopa Liidus ja Eestis==

Kliimamuutuste vastu võitlejate esirinnas on ülekaalukalt Euroopa Liit, mille eestvedamisel sõlmiti ka [[Pariisi kliimakokkulepe]]. Euroopa Liit on oma kliimapoliitikaga võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 80–95% aastaks 2050, võrreldes 1990. aastaga. Vahe-eesmärkideks on vähendada heitgaaside hulka 2020. aastaks 20% ja 40% aastaks 2030. Eestil on kohustus esitada igal aastal Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le riiklik kasvuhoonegaaside inventuuraruanne ning iga kahe aasta tagant teavet riigi poliitikasuundade, meetmete ja prognoositavate inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tekkimise ja sidumise kohta.<ref name="Keskkonnaministeerium" /><ref name="skytte" />