Mesilane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Ron Henry Rühka (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi KrattBot. Märgis: Tühistamine |
P Unicodifying |
||
15. rida:
| alamselts = [[Rippkehalised]] ''Apocrita''
| sugukond = [[Mesilaslased]] ''Apidae''
| perekond =
| perekonna_autor =
| levikukaart =
39. rida:
Meemesilane on üks vähestest [[kodustamine|kodustatud]] putukatest. Mesilaste kasvatamist nimetatakse [[mesindus]]eks. Kodustatuna peetakse meemesilast ja india mesilast. Neid kasvatatakse [[mesi|mee]] saamiseks. Mesilastelt saadakse ka [[mesilasvaha]] ja [[mesilasmürk]]i.
Mesilased on kõige olulisemad [[õistaimed]]e [[tolmeldamine|tolmeldajad]]. Nad toituvad [[nektar]]ist ja [[õietolm]]ust ning ronivad neid otsides [[õis|õitesse]], kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, toimetades sel viisil [[risttolmlemine|risttolmlemist]].<ref>"[[Loomade elu]]", 3. kd., lk. 342</ref> Inimene on osadele mesilasliikidele õpetanud taimeõitesse kandma kahjurite [[biotõrjevahend]]
Mesilased kaaluvad 120–300 [[milligramm]]i. Mesilaste tootlikkuse tõstmiseks varustatakse [[taru]]sid [[Suhkruvesi|suhkruvee]] ja [[siirup]]iga ning aretatakse suurema tootlikkusega tõuge.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Otto Oliver Olgo]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/persoon/summ-summ-sureb-mesimumm?id=78903126|Pealkiri=Summ-summ, sureb mesimumm|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[19. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170719034109/http://ekspress.delfi.ee/persoon/summ-summ-sureb-mesimumm?id=78903126}}</ref>
47. rida:
Ühismesilastest on tuntuim [[kodumesilane]], keda kasvatatakse tarudes. Mesilased ehitavad sinna [[kärg|kärjed]]. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu [[suir]]a. Seal kasvab ka [[haue]]: [[muna]]d, [[vastne|vastsed]] ja [[nukk (bioloogia)|nukud]]. Peres on harilikult üks [[mesilasema]], 15–17 tuhat [[töömesilane|töömesilast]] ja ajuti 200–2000 isamesilast ehk [[lesk (mesindus)|leske]].
Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vastseid toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse [[mesilaspiim]]aks, ning mee, [[vesi|vee]] ja suira seguga. Mesilasema vastne saab piima kogu vastsejärgu kestel, isa- ja töömesilasevastsed ainult kolmel esimesel päeval.
Töömesilane kasvab [[valmik]]uks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vastseid ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 4–5 nädalat, talvel kauem.
57. rida:
=="Tants"==
Rikkaliku korjepaiga leidnud mesilane teatab sellest teistele "tantsuga". Tantsud jagunevad kaheks: '''ringtants''' ja '''vibav tants'''. Ringtants teatab tarulähedase korjemaa olemasolust.<ref>[https://mesindus.ee/files/mesilaste_kaeitumine_ja_nouded_mesilastega_toeoetamisel.pdf Mesilaste käitumine ja nõuded mesilastega töötamisel. mesindus.ee (vaadatud 31.10.2016)]</ref> Vibava tantsuga näitab mesilane, millise nurga all päikese suhtes peab tarust välja lendama, tagakeha vibreerimine signaliseerib korjetaimede kaugust tarust.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=2S-ozxpIrdI Why do honey bees dance? | At-Bristol Science Centre] (Miks mesilased tantsivad? vaadatud 31.10.2016)</ref> Mesilaste kommunikatsiooni on uurinud näiteks Austria teadlane [[Karl von Frisch]].<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=bFDGPgXtK-U The Waggle Dance of the Honeybee]. Georgia Tech College of Computing. (vaadatud 31.10.2016)</ref>
==Korjetaimed==
| |||