Erinevus lehekülje "Saksamaa ajalugu" redaktsioonide vahel

👌🏿
P (Undid edits by 213.180.9.138 (talk) to last version by Kuriuss)
(👌🏿)
Märgised: Visuaalmuudatus Korduvad tähemärgid Emodži Tühistatud
'''Saksamaa ajalugu''' on ülevaade [[Saksamaa]] territooriumi ja sakslaste ajaloost.
{{Sisukord paremale}}
==👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿👌🏿==
==Hallstatti kultuur==
{{Vaata|Keldid}}
==Germaani hõimude varajane ajalugu==
[[Pilt:Gaul, 1st century BC.gif|pisi|vasakul|Germaanlaste asualad ja [[Gallia]] [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]]]]
[[Pilt:Roman Empire 125.png|pisi|[[Rooma riik]] ja Euroopa 125. aastal]]
[[Pilt:Augusto 30aC - 6dC 55%CS jpg.JPG|pisi|vasakul|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]]
{{Vaata|Germaania}}, ''[[germaanlased]]''
Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel põhja [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Lõuna-Skandinaavia]]st ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole ([[100 eKr]] – [[300]] pKr). Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi]] [[hõimud]]ega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma keisririik|Rooma Impeerium]]iga.
 
Rooma riigi laienemise käigus liideti riigiga [[Gallia Cisalpina]]. Aastatel [[58 eKr|58]]–[[51 eKr]] viis [[Julius Caesar]] lõpule [[keldid|keltide]] asustatud [[Gallia]] vallutamise ning Rooma alad hakkasid piirnema germaanlaste asualadega. [[Vana-Rooma]] keiser ([[27 eKr]] – [[14]] pKr) [[Augustus]] jaotas Gallia kolmeks osaks, mille keskuseks oli Lugdunum ([[Lyon]]): [[Akvitaania]] (''Gallia Aquintia'') lõunas; ''[[Gallia Lugdunensis]]'' keskel ja ''[[Gallia Belgica]]'' põhjas.
 
[[Pilt:Imperium Romanum Germania.png|pisi|vasakul|Rooma impeerium ja Magna Germania, u 116. aastal]]
[[1. sajand]]i algusaastatel korraldas [[Rooma keisririik]] pika sõjalise kampaania [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. [[7]] pKr kuulutati piirkond rahulikuks ning [[Germaania]] [[asehaldur]]iks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria]]s puhkenud ülestõusuga.
 
Rooma impeerium kontrollis territooriumeid Reinist idas koos [[Lippe]] ja [[Main]]i jõega. Keiser [[Augustus]]e poolt määratud [[Publius Quinctilius Varus]]e all üritasid roomlased oma ülemvõimu laiendada ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõe suunas. [[Heruskid]]e pealik [[Arminius]] oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hõimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius oli ise Rooma sõjaväes teeninud, tundis ta selle nõrku kohti. 9. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased|Germaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste kohorti. Kokku langes umbes 20 000 roomlast. Roomale osutus kaotus niivõrd suureks löögiks, et see sisuliselt loobus edasistest Reini jõe taguse Germaania vallutamise plaanidest ja pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina [[Rein]]i jõge.
 
Aastatel [[69]]–[[96]] valitsenud [[Flaviuse dünastia]] keisrite ja hilisemate valitsejate ajal saavutasid roomlased [[Agri Decumates]]e regiooni üle kontrolli ja asustasid selle. Regioon asus [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Germania Superior]] ("Ülem-Germaania") ja [[Raetia]] provintside territooriumil. Piirkond hõlmas tänapäeva [[Saksamaa]] edelaosas [[Rein]]i, [[Main]]i ja [[Doonau]] jõe vahel olevaid alasid, kattes [[Schwarzwald]]i ja [[Juura mäed|Juura mägede]] [[Švaabi Juura|Švaabi]] ja [[Frangi Juura|Frangi]] osi. Roomlased rajasid teedevõrgustiku, mis aitas ka sõjaväel kergemini liikuda, ja parandasid kaitset sissetungivate hõimude vastu (viimased kasutasid piirkonda edasi [[Rooma Gallia]] provintsidesse tungimiseks). Piirikindlustused (''[[Limes]]'') ehitati liinile Rheinbrohl-Arnsburg-Inheiden-Schierenhof-Gunzenhausen-Pförring (''[[Limes Germanicus]]''). Suuremad Rooma kolooniad olid ''Sumolecenna'' ([[Rottenburg am Neckar]]), ''Civitas Aurelia Aquensis'' ([[Baden-Baden]]), ''Lopodunum'' ([[Ladenburg]]) ja ''Arae Flaviae'' ([[Rottweil]]).
[[Pilt:Proto-Franken1.png|pisi|[[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ja germaanlaste piirialad u 2. sajandil]]
[[Pilt:Agri decumates Karte.png|pisi|[[Limes Germanicus]] ja [[Agri Decumates]]]]
Aastaks [[100]], mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: [[Rein]]ist [[Doonau]]ni. [[3. sajand]]i paiku tõstis pead hulk läänegermaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes [[260]]. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja [[Doonau]] jõest.
 
Rooma keisririigi võimu all olnud germaanlaste aladele asutati Rooma sõjaväeasulad ja linnad: [[Reini jõgi|Reini]] vasakul kaldal [[Andernach]] (''Antunnacum''); [[Lech]]i jõe ääres [[Augsburg]] (''[[Augustus|Augusta]] Vindelicorum''); [[Rein]]i jõe ääres [[Bonn]]; [[Iller]]i jõe ääres [[Kempten]] (''Cambodunum''); [[Rein]]i ääres [[Mosel]]i suudmes [[Koblenz]] (''Castellum apud Confluentes''); [[Rein]]i jõe kaldal [[Köln]] (''Colonia [[Claudius|Claudia]] Ara [[Agrippina Noorem|Agrippinensium]]''); [[Rein]]i ääres [[Mainz]] (''Mogontiacum''), [[Germania Superior]]i keskus; Reini läänekaldal [[Neuss]] (''Novaesium''); [[Doonau]] kaldal [[Regensburg]] (''Castra Regina'') [[Reetia]] provintsi keskne sõjaväeline tugipunkt; [[Mosel]]i kaldal [[Trier]] (''[[Augustus|Augusta]] Treverorum''), [[Gallia Belgica]] provintsi pealinn; Reini vasakul kaldal [[Speyer]] (''Noviomagus'' ehk ''Civitas Nemetum''); Reini ülemjooksul [[Worms]] (''Borbetomagus''), poolautonoomse ''Civitas Vangionum'' piirkonna keskus jt.
 
Germaanlaste pealetung Rooma impeeriumile algas 2. sajandil eKr ning tugevnes 2.–3. sajandil. Keiser (161–180) [[Marcus Aurelius]]e ajal, [[Markomanni sõda|sõdades]] ([[166]]–[[180]]) läänegermaani hõimu [[markomannid]]ega, kes elasid 1. sajandist eKr [[Main]]i jõgikonnas, ilmnesid Rooma keisririigi nõrgenemise esimesed tunnused.
 
{{vaata|Vandaalid}}
{{vaata|Alemannia}}, ''[[Sueebid]]''
Anonüümne kasutaja