Uus majanduspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
*taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja [[kooperatiiv]]e)
*kasutati ka [[riigikapitalism]]i vorme ([[sündikaadid]] – isemajandavad ettevõtted)
*väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, [[
*rahareform (uus raha [[tšervoonets]] seoti [[kullastandard]]iga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks)
18. rida:
Aastal 1925, pärast [[Lenin]]i surma, oli NEP-i peamine toetaja [[Nikolai Buhharin]]. Nepi lõpetas 1929. aastal [[Jossif Stalin]], kes algselt oli NEP-i toetanud, et vastanduda [[Lev Trotski]]le. Selle asemel pöörati peatähelepanu [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisele]], kuna oli suur teraviljakriis ja [[industraliseerimine]] vajas [[viisaastakuplaan]]i täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tuntud läänes ja põhjendas seda [[rasketööstus]]e eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse.
Nepi vastaseks oli ka [[bolševik]]
Et Lenin pooldas NEP-i, siis on arvatud, et kui ta poleks surnud, oleks NEP jätkunud ja kollektiviseerimine ära jäänud või oleks seda teistmoodi tehtud. Lenin on ka NEP-i kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et NEP oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud.
[[Kategooria:Nõukogude Liidu majandus]]
|