Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
=== Maailmasõja algus ja olukorra pingestumine ===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0012-30, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade, Panzer.jpg|pisi|Saksa mootorratturid ja Vene tank ühisparaadil Poolas 22. septembril 1939]]
'''[[1. september|1. septembril]] 1939. algas [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le [[Teine maailmasõda]].''' Sõja puhkemise järel kuulutas President Konstantin Päts oma otsusega nr 179 1. septembrist 1939, et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas erapooletuks. [[17. september|17. septembril]] 1939. [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Poola]]sse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Poolat rünnanud Saksamaale, aga mitte paar nädalat hiljem samutiPoolat Poolasse tunginudrünnanud NSV Liidule. Juba [[22. september|22. septembril]] 1939 pidasid Poola pinnal kokku saanud [[Wehrmacht]] ja [[Punaarmee]] koos võiduparaadi [[Brest (Valgevene)|Brest]]is, tähistamaks ühist võitu Poola üle. See tekitas Eestis kõhklusi, et Nõukogude Liidul on Ida-Euroopas nö vabad käed.
 
Sõjategevus Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati maismaalt praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, mis põhjustas lisaks veel Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga tarbekaupade tarneraskusi.